ELU VIHMAMETSADES

Maakera palavvöötme lopsakaid rohkete sademetega metsi nimetatakse vihmametsadeks. Suurimad vihmametsaalad paiknevad Amazonase ja Kongo jõgikondades ning Kagu-Aasia saarestikes. Vihmametsades on õhutemperatuur aastaringselt üle 20 soojakraadi, öösel on jahe kuid päeval palav. Pinnas on seal toitainetevaene, kuna sealsed taimed kasutavad mulda sattuvad toitained koheselt ära.

Vihmametsade paiknemine

Vihmametsade jagunemine:

Taimestik

Rohttaimi leidub seal vaid vähesel määral, sest sealsete puude lehestikud on väga tihedad ning valgus ei jõua maapinnale. Seal kasvab väga palju erineva jämeduse ja kõrgusega puuliike ning suurimad võivad olla kuni 50 meetrit kõrged. Kasvab rohkesti liaane ja epifüüte. Liaanideks nimetatakse ronitaimi, mis ronivad ühelt puult teisele ja seovad puud võrgustikuks. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad puude okstel. Nad on vähenõudlikud ning suudavad ise kõdunevatest lehtedest mulda toota. Epifüüdid on näiteks mitmed sõnajalad ja orhideed. Kägipuude elu saab alguse puu otsa sattunud seemnest, millest kasvab epifüüt. Selle õhujuured hakkavad puutüvelt alla rippuma ning ulatuvad peagi maapinnani. Seejärel kasvavad juured pinnasesse, kust nad saavad toitaineid. Juured hakkavad paksenema ning kasvavad omavahel kokku. Lõpuks on puu täiesti endise epifüüdi haardes ning sureb, endine epifüüt ise aga kasvab uueks puuks.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Loomastik

Vihmametsades elab väga palju loomi ja enamasti elutsevad nad puudel. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Näiteks elab seal ahve, laisikuid, linde, madusid, konnasid ja putukaid. Kagu-Aasias elavad puudel orangutangid, Aafrikas simpansid. Öösiti lendlevad ringi nahkhiired ning paljud loomad on väga erksavärvilised (nt papagoid ja liblikad). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt.

Vihmametsades elab palju eredavärvilisi konni, kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele.

Konn

Orangutan

Šimpans

Nahkhiir

Kuningpüüton

Vihmametsade ohustatus

Inimene hävitab vihmametsasid uute põllumaade ja karjamaade rajamiseks. Vihmametsade hävitamise tagajärjel kaob maakeralt palju taime- ja loomaliike ning paljud inimesed jäävad ilma oma elatusallikatest. Nimelt on inimene saanud metsast ehituspuu, toitu ja ravimtaimi. Kiinapuu koorest on inimene saanud malaaria ravimit hiniini. Samuti on vihmametsadest pärit banaanid, kautšuk, suhkruroog, kaneel ja kakao.