ELU TEKE JA SELLE ARENEMINE VEES

Maa tekkis umbes 4600 miljonit aastat tagasi. Algul oli Maa hõõguv kivikera, kus polnud vett ümbritsevat õhukihti ega ka elu. Miljonite aastatega ta jahtus ja tekkis tahke maakoor. Seejärel jahtus veeaur, mis langes sademetena maapinnale ning aja jooksul kujunesid ookeanid. Ürgookeani vesi oli väga kuum ja lausa kees. Õhukiht tekkis vulkaanide poolt pursatud veeaurust ja gaasiosakestest. Bakterid olid esimesed elusolendid, kes tekkisid rohkem kui 3000 miljonit aastat tagasi ürgookeanis. Bakterite elutegevusel tulemusel hakkas umbes 2500 aastat tagasi õhku kogunema hapnikku. Algul oli maismaa tühi ning eluta. Miljonite aastate jooksul arenesid vees elavatest bakteritest taimed ning seejärel loomad. Esimesed veeloomad olid väikesed ja pehmed käsnad ja meduusid. Aja jooksul hakkasid nende järeltulijad oma keha ümber koda ehitama (nt teod ja merekarbid) ning kujunesid ka selgrootud loomad, kes kasvatasid oma keha ümber kooriku (nt vähid). Hiljem arenesid ka kalad. 450 miljonit aastat tagasi oli elu madalas vees juba üsna mitmekesine, kuna seal oli palju toitaineid, valgust ja hapnikku. Miljoneid ja sadu tuhandeid aastaid tagasi elanud loomad ja taimed on suures osas väljasurnud ning paljusid praeguseid elusolendeid veel ei eksisteerinudki.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Ürgne hõõguv maakera – tekib ürgookean – tekivad esimesed elusolendid bakterid – tekib hapnikku sisaldav õhukiht – tekivad esimesed veeloomad meduusid ja käsnad – tekivad esimesed selgrootud ja kõva kojaga loomad.

Ühed tuntumad eelajaloolised loomad olid dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud).

Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.