ELU KÕRBES

Kõrbeks nimetatakse kuiva ala, kus valitseb veepuudus, mistõttu suudavad seal elada vaid selleks kohastunud taimed. Kõrbed paiknevad enamasti soojas kliimas ja on väga suured.

Näiteks Aasias asub Karakumi kõrbe mahuks kaheksa Eestit ning Aafrikas asuvasse Sahaaara kõrbe koguni 150 Eestit. Kõrbealadel on väga palav ja seal sajab vihma harva. Kõrbe moodustavad kunagistest mäestikest tekkinud kivised künkad, liivaluitestikud ja tasased kõvad saviväljad. Pinnas on tihti sooldunud ja esineb soolavälju ehk soolajärvi. Liivaluiteid on väga palju maailma suurimas Sahara kõrbes. Boliivias asub soolakõrb Salar de Uyuni, kus soolakihi paksus on 2-9 meetrit. Enamikus kõrbetes on kaks aastaaega – pikk kuivaperiood ja lühike vihmaperiood. Viimase lõpus võib kõrb olla kaetud õitsvate lilledega, kuid rohelust jätkub vaid umbes kuuks ajaks.

Oaas

Oaasiks nimetatakse kõrbes leiduvaid niiskemaid kohti, kus on võrreldes kuivemate aladega palju lopsakam taimestik. Oaaside põhjustajaks on maa seest väljuvad allikad. Tihti on sellistesse kohtadesse tekkinud külad, kuna vett jagub ka inimestele. Suuremates oaasides haritakse põlde ja näiteks Sahara oaasides kasvatatakse datlipalme.

Oaas Maroko kõrbes

Hiina kõrbes asuv Yueyaquan Crescent järv ja oaas

Taimestik

Osad kõrbetaimed elavad maapinnal vaid vihmaperioodil. Neid nimetatakse lühieattaimedeks, kuna nad tärkavad kiiresti ja ka viljuvad kiiresti. Mitmed kõrbetaimed aga hoiavad vihmavett tagavaraks, näiteks Ameerika kõrbedes kasvavad kaktused. Kaktus imeb oma laia juurestikuga endasse rohkelt vihmavett ja tema vars talletab vee venides vihmaga suuremaks ning niimoodi saab taim selle veega läbi mitu kuud. Sarnase eluviisiga on Aafrika kõrbetes kasvavad piimalilled. Osadel kõrbepuudel- ja põõsastel on kohastumuseks hästi pikk peajuur, mis ulatub niiskesse pinnasekihti ja aitab vett väga sügavalt imeda. Paljud kõrbetaimed on karvased, kuna see aitab vähendada aurumist ja sel viisil vett kokku hoida.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Loomastik

Loomad peavad kohastuma eluks suure palavuse ja vähese veega. Enamik loomi tegutseb õhtuti ja öösiti, kuna siis on jahedam. Paljud kõrbenärilised magavad maha enamuse oma elust, kuna veedavad kogu kuivaperioodi urus, nt suslikud. Kõrbetes elavad veel näiteks sisalikud, maod, skorpionid, kõrberebased ja kaamelid.

Skorpionid. Skorpione on umbes 2000 liiki.

Kaamel võib olla ühe või kahe küüruga (üksküürkaamel ja kaksküürkaamel). Ta võib korraga ära juua sada liitrit vett, kuna ta säilitab selle oma kehas ja nii võib ta mitu nädalat joomata olla.