Loodusvööndite paiknemise seaduspärasused
Kuidas paiknevad loodusvööndid?
Maakera katavad erinevate tingimustega elukeskkonnad ehk loodusvööndid. Loodusvööndit iseloomustab kliima, taimkate ja loomastik. Loodusvööndite leviku määrab soojuse ja niiskuse jaotumine maakeral. Eristatakse nii põhi- kui vahevööndeid. Parasvöötme metsavööndi pindala on väga suur, selles eritatakse okas-, sega- ja lehtmetsa. Karmi kliimaga igilume ja liustike alade elustik on väga vaene, taimi ja loomi on vähe. Loodusvööndid ei paikne korrapäraste lääne-idasuunaliste vöödena, vaid kalduvad põhja või lõuna poole, sest maakera pind pole tasane. Samuti uhuvad mandrite rannikuid soojad või külmad hoovused, mis mõjutavad loodusvööndeid.
Ekvaatorilt pooluste suunas liikudes eristatakse järgmisi põhiloodusvööndeid: ekvatoriaalne vihmamets, savann, kõrb, vahemereline põõsastik ja mets, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra ja jäävöönd. Suurtes mäestikes ja kõrgetes mägedes tekib kõrgusvööndilisus. See sarnaneb laiusvöönditega ja muutub samas järjekorras jalamilt tipu suunas nagu loodusvööndite järjekord ekvaatorilt poolse suunas.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tutvus keemiaga
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Знакомство с химией
Hariliku murru kordamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Numbrilised seosed
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Ионы
Атомы и молекулы
Õpime tähti. E-täht
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!