Loodusvööndite paiknemise seaduspärasused
Kuidas paiknevad loodusvööndid?
Maakera katavad erinevate tingimustega elukeskkonnad ehk loodusvööndid. Loodusvööndit iseloomustab kliima, taimkate ja loomastik. Loodusvööndite leviku määrab soojuse ja niiskuse jaotumine maakeral. Eristatakse nii põhi- kui vahevööndeid. Parasvöötme metsavööndi pindala on väga suur, selles eritatakse okas-, sega- ja lehtmetsa. Karmi kliimaga igilume ja liustike alade elustik on väga vaene, taimi ja loomi on vähe. Loodusvööndid ei paikne korrapäraste lääne-idasuunaliste vöödena, vaid kalduvad põhja või lõuna poole, sest maakera pind pole tasane. Samuti uhuvad mandrite rannikuid soojad või külmad hoovused, mis mõjutavad loodusvööndeid.
Ekvaatorilt pooluste suunas liikudes eristatakse järgmisi põhiloodusvööndeid: ekvatoriaalne vihmamets, savann, kõrb, vahemereline põõsastik ja mets, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra ja jäävöönd. Suurtes mäestikes ja kõrgetes mägedes tekib kõrgusvööndilisus. See sarnaneb laiusvöönditega ja muutub samas järjekorras jalamilt tipu suunas nagu loodusvööndite järjekord ekvaatorilt poolse suunas.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
I ja J-i õigekiri
Liitmine 10 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Funktsioonide graafikud
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Ioonid
Õpime tähti. K-täht
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!