LINNAD JA LINNASTUMINE
Esimesed linnad tekkisid juba 7000 aastat tagasi Mesopotaamias. Need asusid jõgede Eufrati ja Tigrise ääres, praeguse Iraagi territooriumil. Sumerite linnade paiknemine:
Samal ajal oli linnu ka Indias, Hiinas, Egiptuses ja Ameerikas. Need tekkisid sadamate juurde, kaubateede ristumispaikadesse. Vanaaja linnades polnud üle 25 000 elaniku.
Linn on maa-ala, kus hooned paiknevad tihedalt kindla plaani järgi. Linn on tähtis nii majanduslikult kui kultuuriliselt. Selles on ettevõtted, turg, pangad, poed, teatrid, haiglad, kus inimesed teevad tööd ja kulutavad raha. Linna mõju ulatub kaugemale, maaelanikud käivad kaupu ostmas ja meelt lahutamas.
Linnal on linnavalitsus ja linnapea, kes linnaelu juhivad. Tavaliselt on linnal ka oma vapp, lipp ja muu sümboolika.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. Ö-täht
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Liitmine 20 piires
Lahutamine 20 piires
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Silbitamine algklassidele
Häälikute pikkused
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. V-täht
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Linnas areneb mood ja kultuur, mille muutumist soosivad ülikoolid ja teaduskeskused. Kuulsad ülikoolilinnad on Oxford ja Cambridge Inglismaal, Tartu Eestis.
Maailmas on üle 400 linna, kus elab rohkem kui 1 miljon elanikku, neid nimetatakse metropolideks. Kui mitu suurt linna kasvab omavahel kokku, siis moodustub linnastu.
Näiteks Põhja-Ameerika läänerannikul Los Angeles, vaata pilti kesklinnast:
Eesti suurim linn on pealinn Tallinn, kus elab kuni 400 000 elanikku.
Maailma suurim linn on 35,2 miljoni elanikuga Tokyo.
Inimesed suundusid linnadesse tööd otsima seose tehnika ja tehnoloogia arenguga. Maal vajati vähem käsitööd, linnades rajati töötusettevõtteid.
Linnastumine tähendab elanike elamaasumist ja koondumist linnadesse. Praeguseks on maal elavate inimeste arv vähenenud 25% arenenud maades ja 50% vähem arenenud maades.
Suurte linnade elutingimused pole väga looduslähedased, paljud inimesed soovivad elada oma majas ja omada väikest aeda. Suurte linnade ümber moodustuvad eeslinnad ja aedlinnad.
Linnastumisega kaasneb ka palju probleeme: elukeskkonna halvenemine, tolm, müra, prügi.
Linnades võib suureneda töötuse tõttu kuritegevus ja narkootiliste ainete tarvitamine.
Elukvaliteedi parandamiseks rajatakse linnadesse parke, rohealasid, mänguväljakuid, sportimisvõimalusi.
TEST
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!