Üldtunnustatud seisukoha järgi rajasid põhiliselt tänapäeva Iraagi territooriumile jääva Mesopotaamia (kr ‘jõgedevaheline maa’) tsivilisatsiooni vundamendi sumerid, kes asustasid Tigrise ja Eufrati äärseid alasid juba IV aastatuhande keskel eKr (u 5500 aastat tagasi). Pole teada, millal või kust nad saabusid. Vaieldakse ka selle üle, kas sumerid rajasid oma niisutussüsteemid ja linnad n-ö tühjale kohale või võtsid üle varasemate asukate saavutused. Kuna sumerite ajast pärinevad vanimad teadaolevad kirjalikud ajalooallikad, siis osutuvad sumerid vanimaks „ajalooliseks” rahvaks. Sumeri keelel ei ole sugulaskeeli. Aastatuhandete möödudes tõrjus sumeri keele välja akadi keel, seejärel valitsesid Mesopotaamias teised semiidi keeled (tänap araabia keele sugulased).

Viimased sumeri keele kõnelejad elasid 1. sajandil. Kuid sumerite rajatud tsivilisatsiooni vundament – teadmised astronoomiast, religiooniga seotud müüdid, kiri ja palju muud – püsis edasi Assüüria, Babüloonia, Pärsia, Partia ja teiste Mesopotaamiat valitsenud suurriikide kultuuris. 8. sajandil rajati Tigrise äärde islami maailmariigi – kalifaadi – pealinn Bagdad, osa Mesopotaamia ajaloolisest pärandist sulas islami kultuuri.

Vojtech Zamarovský. Alguses oli Sumer. Valgus, 1980.

Tuhandete aastate pikkuse traditsiooni lõikas läbi alles Bagdadi hävitamine mongolite poolt 1258. aastal, kuid selleks ajaks olid sumerite rajatud tsivilisatsiooni saavutused juba ammu laia maailma levinud ja mõjutanud oluliselt hilisemaid tsivilisatsioone (Foiniikia, Kreeka, Rooma jt).

Sumerite kultuuripärand on esindatud meiegi igapäevaelus. Näiteks kasutame neilt päritud 7-päevast nädalat ja jagame ringi 360 kraadiks. Rääkimata rattast.