1.3. Eesti keel ja tema sugulased
Keeli võib suguluse mõttes võrrelda inimestega. Ka keeltel on lähemad ja kaugemad sugulased. Eesti keele lähemad sugulased on liivi, soome, vadja, vepsa, karjala ja isuri keel.
Koos eesti keelega nimetatakse neid läänemeresoome keelteks. Eesti keele kõige lähemad sugulased on liivi keel, mis on tänapäevaks hääbunud, ja vadja keel, mis on hääbumas. Kaugematest sugulastest võib nimetada näiteks ungari keelt. Eesti keele paikkondlikke dialekte ehk murdeid võiks võrrelda pere konnaga: nii nagu ühe pere õed-vennad on mingis mõttes sarnased, aga samas ka igaüks omamoodi, sarnanevad ka murded selle poolest, et mingil määral mõistavad neid kõik eestlased, aga igal murdel on ka oma erijooned, mis teistel puuduvad.
Veel umbes 100 aastat tagasi kõneldi Eesti eri paigus eri murdeid. Neid oli kaheksa: Kirde-Eesti rannikumurre (R), saarte murre (S), läänemurre (L), keskmurre (K), idamurre (I), Mulgi murre (M), Tartu murre (T) ja Võru murre (V). Kõige omanäolisema sõnavaraga ja elujõulisem murre on tänapäeval Võru murre, mida ka võru keeleks (võro kiil) nimetatakse. Väga tugeva identiteedi ja kombestikuga on setod – nii võib eraldi välja tuua ka seto keele, mis sarnaneb väga võru murdega.
Aastakümneid tagasi peeti kodumurde rääkimist matslikkuse ja harimatuse tunnuseks ning keelt püüti riiklikult igati normida. Tänapäeval on murded uuesti au sisse tõusnud: neid õpetatakse näiteks koolides, avaldatakse murdekeelseid ajalehti ja -kirju, eetris on murdekeelsed tele- ja raadiosaated.
RÜHMATÖÖPROJEKT: eesti murded
1. Moodustage klassis 4–5-liikmelised rühmad.
2. Iga rühm valib endale ühe murde ülalolevalt murdekaardilt (võimaluse korral nii, et kõik murded oleksid ühe korra esindatud). Iga murde ajalooline kõnelemispiirkond on vastava värviga märgitud.
3. Uurige valitud murde kohta, millised kihelkonnad peituvad kaardil olevate lühendite taga (nt Kär > Kärla, Kuu > Kuusalu jne).
4. Uurige, missuguseid tekste on selles murdes välja antud (ilukirjandustekstid, ajalehed, ajakirjad, tele- ja raadiosaated, veebisaidid jne).
5. Vormistage oma töö tulemus PowerPointi vmt ettekandena ja esitlege seda klassile.
HARJUTUS 9
Uuri Eesti murdekaarti ja otsusta, millist murret rääkisid need 100 aastat tagasi elanud inimesed.
Inimene ja päritolu | Mis murret rääkis? |
---|---|
Linda Simunast | … |
Ida Mustjalast | … |
Vambola Puhjast | … |
Elfriide Tõstamaalt | … |
Gertrud-Veronika Harglast | … |
Julius Lüganuselt | … |
Salme Karksi-Nuiast | … |
Marie-Šarlote Tormast | … |
HARJUTUS 10
HARJUTUS 11
Lahenda ülesanded.
HARJUTUS 11.1.1
Loe läbi jägnevad tekstid. Kas tead, miks on „Kalevipoeg“ eesti kultuuriloos tähtis? Kes on teose autor?
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 11.1.2
- Vanades eesti regilauludes esineb sageli mõtteriimi, st ühte mõtet korratakse eri sõnastuses järjestikustel ridadel. Leia mõtteriimi näiteid.
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 11.2
Loe läbi keskmine tekst.
- Mille poolest sarnanevad üksteisega ülemine ja keskmine tekst?
- Mille poolest erineb keskmine tekst ülemisest?
- Missugune sõna keskmises tekstis tähendab sama mis „Viro meri“ ja „Soomõ meri“?
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 11.3
Loe läbi ka alumine tekst.
- Mille poolest kolm teksti üksteisega sarnanevad?
- Mille poolest erineb viimane tekst kahest esimesest?
- Too tekstist kolm näidet, mis tõestavad, et tegevus toimub tänapäeval.
- Millega hakkasid kolm venda täiskasvanuna tegelema?
Vastus salvestatud!
HARJUTUS 12
Loe tekst läbi ning koosta lühike murdesõnastik tallinlase, mulgi ja tartlase lausete põhjal.
HARJUTUS 12.1
Kolm keelt
„Tede keel ja mede keel lähevad ikka üsna ühte!“ ütleb mulk tallinlasele, „aga see hullu tartlase keel ei lähe tede keelega ega mede keelega sugugi ühte! Tede loeb: see uss ei või mind nõelata. Mede loeb: see uss ei või mind nõklada. Aga see hull tartlane loeb: too siug es vai mänd salvada!“
Madis Nurmik, „Teine lugemik“
HARJUTUS 12.2
- Millise Eesti piirkonna elanikku nimetatakse mulgiks? Kas tead miks?