KUU FAASID
Varju tekkimisega on selgitatav ka Kuu kuju muutumine taevas ehk kuu faasid.
Kuna Kuu on valgust mitte läbi laskev keha, siis tekib tema taha vari. Sõltuvalt Kuu asukohast Maa ja Päikese suhtes, võib ta ise suuremal või vähemal määral oma varju sisse jääda ning nii polegi Maalt vaadeldav mitte terve Kuu, vaid ainult osa sellest.
Ühte täistsükli pikkus kahe samasuguse faasi vahel on 29,5 Maa-ööpäeva.
Kuu faasid jagunevad – noorkuu (kui kuu Maa poole pööratud külg jääb tervenisti varjupiirkonda), täiskuu (kui kuu Maa poole pööratud külg on tervenisti valgustatud) ning kasvav kuu (esimene veerand) – on periood noorkuust täiskuuni ning kahanev kuu ehk vana kuu (viimane veerand) – on ajavahemik täiskuust noor¬kuuni.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tasandilised kujundid
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Funktsioonid ja nende graafikud
Kirjalik liitmine
Õpime tähti. A-täht
Õpime tähti. H-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Õpime tähti. N-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Õpime tähti. R-täht
Haridustreff 2023 loengud
Õpime tähti. P-täht
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Kuidas saada aru, kas tegu on kasvava (noore) või kahaneva (vana) kuuga. Siin tuleb appi vene keele oskus.
Nagu juures olevatelt piltidelt näha moodustab kasvav Kuu otsekui slaavi tähestiku „r“ tähe (P) pauna – kasvav on aga vene keeles „растущий“, kahanev – vana kuu aga slaavi tähestiku „s“ tähte (C) – vana on vene keeles „старый“.
Lisainfo
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!