KOONUS
Koonus on keha, mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk.
Kaatet BC, mille ümber pöörleb koonust moodustav täisnurkne kolmnurk, on koonuse teljeks.
Kolmnurga hüpotenuus AB on koonuse moodustajaks. Koonuse moodustajat tähistatakse tavaliselt tähega m.
Pöörleva kolmnurga teine kaatet AC moodustab ringi, mida nimetatakse koonuse põhjaks. Lõiku AC, mis on koonuse põhja raadius, tähistatakse ka tähega r.
Kolmnurga hüpotenuus moodustab pöörlemisel koonuse külgpinna.
Punkti B nimetatakse koonuse tipuks ning tipu kaugust koonuse põhjast (lõiku BC) koonuse kõrguseks ning tähistatakse tavaliselt tähega h.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine 10 piires
Numbrilised seosed
Peastarvutamine eelkoolile
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Funktsioonid ja nende graafikud
Ruutvõrrand
Ratsionaalavaldised
Liitmine 20 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Hariliku murru kordamine
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Algebralised murrud
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Funktsioonide graafikud
Ruumilised kujundid
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Kell ja kellaaeg
Peastarvutamine I kooliastmele
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Koonuse täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahu pindala Sp summa:
\({S_{t}}={S_{k}}+{S_{p}}\)
Koonuse külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja külgtahu kõrguse poole korrutisega:
\({S_{k}=\pi r m}\)
Koonuse ruumala on võrdne kolmandikuga selle põhja pindala Sp ja koonuse kõrguse H korrutisega:
Koonuse põhjaks on ring – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.
Koonus
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!