Kõnekujundid

EPITEET – kaunistav või kirjeldav täiendsõna, mis väljendab põhisõna omadust. Epiteet võib olla nii omadussõnaline, nimisõnaline, tegusõnaline, määrsõnaline,
nt 

• imekaunid silmad, 
• emake-maa, 
• hõiskav laas, 
• muretult istuv mehehakatis,
• lõputu juuli,
• lösakil hoone.

VÕRDLUS – nähtuste võrdlemine sarnasuse alusel, võrdlemisel kasutatakse abisõnadena nagu, kui, otsekui, sarnane, taoline jne, nt 

• salapärane nagu öö,
• kaunis kui roos,
• rumal kui kana,
• kõrgub mäena.

METAFOOR – ilma vormitunnuseta võrdlus, kusjuures kahte mõistet või nähtust võrreldakse mitteloogiliste seoste alusel, et tekiks uus kujutlus, nt 

• päike – sinitaeva silm,
• kahvatu kuu,
• kuldsed uned,
• lumelained,
• vikerkaar joob merest vett,
• suvi maeti eile sinna.

Metafoor võib olla ühesõnaline, mitmesõnaline, hõlmata pikemaid tekstilõike või tervet teost. Metafoor võib olla omadussõnaline (kahvatu kuu, kuldsed uned), nimisõnaline (lumelained ), isikustav (vikerkaar joob merest vett; tuul nutab, suvi maeti eile sinna).

Loe lisaks: Metafoor

PERSONIFIKATSIOON e ISIKUSTAMINE – võte, kus elutule asjale omistatakse inimlikud omadused ja käitumine, nt 

• taevas nutab murepisaraid.

METONÜÜMIA – ümbernimetus, kus üks sõna asendatakse teisega sugulasseoste või sarnasuse alusel, nt 

• kätt alla panema.

OKSÜÜMORON – stiilikujund, kus ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted, nt 

• hirmus ilus,
• magus valu,
• elav laip.

EUFEMISM – ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel, nt 

• kivi kotti,
• nael kummi.

TEST:

Eesti keele kõnekujundid. Vali millist kõnekujundit kirjeldatakse

Eesti keele kõnekujundid. Millised sõnad käivad antud kõnekujundi kohta?

Allikas: Kõne- ja lausekujundid