Tõeliseks lahuseks nimetatakse lahust, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena.

Pihussüsteemideks ehk pihusteks nimetatakse segusid, kus üks aine on jaotunud teise suhtes ühtlaselt, kuid kus jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes. Pihused koosnevad pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainetest.

Tõelise lahuse puhul on osakesed suurusega alla 10^-7 cm. Kolloidlahused on lahused, mis koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest, mis on mõõtmetega vahemikus

10^-7 cm- 10^-5 cm.

Kolloidlahused on sama püsivad kui tõelised lahusedki.

Kolloidlahuseid ja tõelisi lahuseid saab eristada selle järgi, kuidas käituvad valguskiired, kui pimedas ruumis suunata need läbi vedelike. Tõelise lahuse puhul ei ole näha valguskiirte teed läbi lahuse. Kolloidlahuse puhulon valguskiirte tee nähtav valgusviiruna, kuna seal on osakesed suuremad ja need peegeldavad valgust nii, et see hajub mitmes suunas. Seda nähtust nimetatakse Tyndalli efektiks.

Pihussüsteemid, milles aine osakesed on suuremad kui 10^-5cm , ei ole kolloidlahused. Nii suurte osakestega segud on ebapüsivad ja seismisel võib pihustunud aine pihustuskeskkonnast eralduda. Näiteks piima puhul tõusevad seismisel rasvatilgad koorena pinnal.

Video. Kolloidlahused.