PUNKT

Punkt pannakse
1) väitlause lõppu:
Me ei teadnud, millal ta tuleb.
2) araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele:
20. märtsil, 1995. aastal, 5. avenüül
3)lühenditesse, mis võivad lugejat eksitada:
See toimus 5. saj e.m.a.


KOMA

Koma pannakse
1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses vastandatud lauseliikmete või osalausete eraldamiseks:
          Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm.
2) ja, ning, nii…kui ka ette, kui neile eelneb üte, järellisand, kõrvallause, verbita lauselühend:
          Tulge siia, kulla poisid, ja näidake, kuidas te seda tegite.
Külla tuli Ants, see vana naljahammas, ja/ning temaga koos kaks sõpra.
Maja ees kasvasid kõrvuti nii vana mänd, mille latv oli kuivanud, kui ka noor kask.
Ehitud kuuse all istub Kati, aabits süles, ja ootab jõuluvana.


KOOLON

Koolon pannakse
1) koondlause loetelu ette, kui sellele eelneb kokkuvõttev sõna või fraas:
          Ostsin poest igasugust kraami: sokke, pesupulbrit, raamatuid  ja hekikäärid.
2) saatelause ja sellele järgneva otsekõne vahele:
          Isa soovitas: “Jäta see kerglane looderdamine ja hakka tööle.”
3) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette:
          Kokkupõrge oli ränk: mõlemast autost jäid järele ainult rusud.
4) suhtemärgina:
          Kalev võitis leedulasi 102:94

SEMIKOOLON

Semikoolon pannakse
1) koondlauses loetelurühmade vahele:
          Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi.

2) liitlause osalausete vahele, kui need on lõdvalt seotud või sisaldavad ise komasid:
          Jakob Hurt õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja kroonugüm- naasiumis ning Tartu ülikoolis; sai 1865. aastal teoloogiakandidaadi kraadi; tegutses koduõpetajana ning oli Otepääl pastoriks.


MÕTTEKRIIPS

Mõttekriips pannakse
1) koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette:
          Piiratud hekk, riisutud tee ja kaunid lilled – kõik jätsid hea mulje.
2) kiillause eraldamiseks:
          Nad läksid – oli see tõesti alles eile – lõunasse puhkama.
3) esiletõstetud lisandi eraldamiseks:
          Selle vea tegi isegi Karl Karlson – meie kõige targem koolivend.
4) vahemaa, marsruudi, liini jms tähistamisel:
          Tartu – Tapa liinil sõidab liiga vähe busse. (Ühesõnaliste täiendite puhul võib kasutada ka sidekriipsu)
          Tallinn – Kohtla-Järve jalgpallimatš oli tasavägine.

JUTUMÄRGID

Jutumärkidesse pannakse
1) otsekõne
2) täpne tsitaat
3) tsitaatsõnad
4) pilkelise tähenduse või stiilihälbega sõnad:
          Nad “tõmbasid uttu” kuigi koolipäev polnud läbi.
5) kirjeldatav keelend:
          Sõna “kontsert” käänatakse sageli valesti.
6) teoste, dokumentide jms pealkirjad:
          Tammsaare “Tõde ja õigus” on hea raamat.


ÜLAKOMA

Ülakoma kasutatakse
1) nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nimetava käände kuju:
          Shakespeare ’ile ; Joonas ‘t
2) tsitaatsõnade käänamisel:
          hacker ’itega

SIDEKRIIPS

Sidekriipsu kasutatakse
1) kokkukirjutistes, mille üks sõna on tsitaatsõna, täht või lühend:
          nääri-show; i-mitmus
2) ne- ja line-liitelise liitomadussõnades, mille esimene osa on nimi ilma täiendita:
          Emajõe-äärsel luhal; Vabadussõja-aegsed relvad.
3) liitsõna korduva osa asemel:
          Inglis-, prantsus-, vene- ja saksakeelne kirjandus.
4) ärajääva ja asemel
          Eesti- läti sõnaraamat.
5) käändelõpu lisamisel väiketähtlühendile:
          nr-tele; lk-le.
6) liitõna piiril, kus on kolm või enam samasugust tähte:
          jää-äär; plekk-katus.
7) ahelliitsõnades:
          ära-puutu-mind-liigutus.

KÜSIMÄRK

Küsimärk pannakse
1) küsilause järele:
          Kas sa oled juba tüdinud?
2) üksiku küsiva sõna järele:
          Küsimusele missugune? vastab teatavasti omadussõna.
3) mõistatuse lõppu:
          Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?

HÜÜUMÄRK

Hüüumärk pannakse
1) hüüd-, käsk- ja soovlause järele:
          Pass olgu igal reisijal kaasas! Tere tulemast!
2) hüüdsõna järele:
          Klirdi! purunes klaas.
3) rõhutatud ütte järele:
          Poisid! Olgu see töö poole tunniga lõpetatud!
4) hoiatuse või käsksõna järele:
          Stopp! Raudteeülesõit!

Allikas: Kirjavahemärkide kasutus