Kui võrrelda teksti loomist majaehitusega, siis saab öelda, et laused on teksti tellised, lõigud on tekstide ehitusplokid.

Vormilõik on taandreast taandreani ulatuv tekstiosa; sisulõik mingi väite, kirjelduse, arutluse terviklik esitus.

Lõigu avalause esitab selle tuummõtte, juhatab kätte järgnevalt käsitletava alateema või küsimuse, püstitab tõestamiseks mingi väite jne

Avalauset arendavad tugilaused, milles

• tuuakse seletusi ja põhjendusi
• kirjeldatakse olukorda
• vaadeldakse detaile
• esitatakse näiteid
• antakse mõni tsitaat

Lõiku on võimalik arendada ka üksikult üldisele minnes:

• algul näited ja detailid
• lõpus üldistav kokkuvõte

Lühikesed lõigud sobivad

• põhilise rõhutamiseks,
• kokkuvõtete tegemiseks
• aforistliku stiili viljelemiseks
• impressionistliku stiili viljelemiseks
• tekstile dünaamika lisamiseks

Lühike lõik suunab lugeja keskenduma. Lühike lõik võib piirduda väite või tõdemuse tõestamata esitamisega.

PIKK LÕIK

Pikk lõik võimaldab

• ulatuslikumat arutlust
• esitada analüüse
• lisada kirjeldusi
• tajuda mõtete voolavust

Pikad lõigud, milles on enam kui 10 lauset, raskendavad tekstist arusaamist ja aeglustavad lugemist.

KIRJANDI STIIL JA LÕIK

Lõigud rütmistavad teksti, vahelduse mõttes tasuks pikemate lõikude vahele pikkida ka lühemaid.

Lõike võib üles ehitada mitmel viisil:

• tees + tõestus
• olukord + hinnang
• väide + näide
• põhjus + tagajärg
• probleem + lahendus
• üldvaade + detailid
• võrdlus ja vastandus
• nähtuste ühisosa ja erinevused
• definitsioonilt klassifitseerimisele
• sündmuste kirjeldamine nende ajalises järjekorras.

Allikas: A. Kidron “Kirjutaja käsiraamat”

AUTOR: Kirjandi lõik