Kui varasemate aastate ajalugu tuli uurida põhiliselt arheoloogiliste leidude põhjal, siis nüüd suurenes oluliselt kirjalike allikate osatähtsus. Tänapäeva Eesti ja Läti alal kujunes riiklik moodustis, mida keskajal tunti “Liivimaa” nime all.

Kaart: Eesti aladel olnud võimuüksused 1225-1250

Keskaja linnad 

Liivimaa kaart 15. sajandil

Tavapäraselt peetakse Eesti keskaja lõpuks Vene-Liivi sõja puhkemist 1558. aastal, sest see sündmus põhjustas keskaegse Liivimaa hävingu.

Eesti kultuur keskajal

Kaart Eesti Ajaloo Atlasest.

Keskaed oli oluline Eesti jaoks, sest Eesti alad seoti pöördumatult Lääne-Euroopa kultuuriga – Eesti euroopastus.

Eesti kultuur keskajal

Slaidi allikas: Keskaeg Eestis

Loe lisaks:

Eesti kultuurilugu

Johan Huizinga. Keskaja sügis. Tallinn, 2007

Hollandi ajaloolane Johan Huizinga kirjutab keskaja eripärast meie ajaga võrreldes. Haigus erines tugevamini tervisest, talve lõikav külm ja kõhedustäratav pimedus olid suurimad hädad. Au ja rikkust nauditi kirglikumalt ja aplamalt, nad erinesid halavast vaesusest ja hukulemääratusest veel teravamalt kui tänapäeval. Karusnahaga ääristatud uhkel rüül, heledal koldetulel, joogil ja naljal ning pehmel voodil oli veel see kõrge naudingusisu, mida vahest kõige kauem tunnistas inglise kirjandus elurõõmu kirjeldades ning mida ta kõige elavamalt alal hoidis. Ja kõigi elunähtuste juurde kuulus toretsev ja julm avalikkus. Pidalitõbised ragistasid oma käristeid ja korraldasid protsessioone, kerjused halasid kirikutes ja pakkusid seal näha oma värdjalikkust.