Reaktsioonivõrrand näitab seda, kuidas ühed ained muunduvad teisteks aineteks. Näiteks süsiniku põlemist kujutab järgmine reaktsiooni võrrand

C + O2  =  CO2
Lähteained    saadused

See võrrand näita, et süsinik ühines hapnikuga ning tekkis uus aine CO2 (süsihappegaas).

Reaktsioonivõrrandis vasakul pool olevaid aineid nimetatakse lähteaineteks ning võrdusmärgist paremal pool olevaid aineid reaktsiooni saadusteks.

Keemilise reaktsiooni käigus aatomid ei teki ega hävi, vaid aatomid lähevad ühe aine koostisest teise aine koostisse. Seetõttu peab reaktsioonivõrrandis olema lähteainetes ja saadustes sama elemendi aatomeid ühepalju. Kui sama elemendi aatomeid on lähteainetes ja saadustes samapalju, siis öeldakse, et reaktsioonivõrrand on tasakaalus.

Näide: Vaatame vee (H2O) tekkimist vesinikust (H2) ja hapnikust (O2).

H2 + O2 → H2O

Antud reaktsioonivõrrandis ei ole hapniku aatomeid saadustes ja lähteainetes ühepalju. Selleks, et võrrand oleks tasakaalus, tuleb ainete ette kirjutada kordajad (koefitsiendid). Kordaja näitab seda, mitu selle aine osakest võtab reaktsioonist osa. Vee tekkereaktsioonile tuleb kirjutada H2O ette 2, et saadustes oleks kaks hapniku aatomit nagu seda on lähteaines.

H2 + O2 → 2H2O

Vesiniku aatomeid on nüüd saadustes neli (ühes vee molekulis on 2 vesiniku aatomit, kuna võrrandis on kordaja kaks, siis on kahes vee molekulis kokku 4 vesiniku aatomit). Kuna lähteainetes on ainult kaks vesiniku aatomit, tuleb ka H2 ette kirjutada kordaja 2, et lähteainetesse saaks neli vesiniku aatomit.

2H2 + O2 = 2H2O

Antud reaktsioonivõrrand näitab, et kaks vesiniku molekuli ühineb ühe hapniku molekuliga ning tekib kaks vee molekuli.

Hindenburgi õhulaevas plahvatas vesinik

Reaktsioonivõrrandi tasakaalustamine tähendab seda, et võrrandis kirjutatakse ainete ette kordajad nii, et lähteainetes ja saadustes oleks sama elemendi aatomeid ühepalju. Võrrandis olevate ainete indekseid muuta ei tohi, kuna siis ei ole tegemist enam sama ainega.

Näide: Tasakaalustage järgmine reaktsioonivõrrand:

Al + O2 → Al2O3

Lahendus: Antud võrrandis on näha, et nii alumiiniumi ja hapniku aatomite arv on lähteainetes ja saadustes erinev. Selleks, et saada mõlemale poole hapniku aatomeid sama palju, peame kirjutama Al2O3 ette 2, mille tulemusena on saadustes 2 • 3 = 6 hapniku aatomit, seega peab O2 ette kirjutama 3, et ka lähteainetes oleks 6 hapniku aatomit.

Al + 3O2 → 2Al2O3

Kuna Al2O3 ees on kordaja kaks, siis on alumiiniumi aatomeid saadustes 2 • 2 = 4 aatomit. Seega peab lähteaines alumiiniumi ette kirjutama kordajaks nelja, et ka seal oleks neli alumiiniumi aatomit.

4Al + 3O2 = 2Al2O3

Reaktsioonivõrrand kui sümbolid (ing):

Mida näitab keemilise reaktsiooni võrrand (ing):

Loe lisaks:

• Reaktsioonivõrrand