KALAD:

Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eestis elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad.

Kuidas kahepaiksed hingavad?

Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine – sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad.

Milline on kahepaiksete vereringe?

Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad.

Mida kahepaiksed söövad?

Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid. Suuremad päriskonnalised võivad aga alla neelata ka väiksemaid selgroogseid.

Millised on kahepaiksete peamised meeleelundid?

Kahepaiksed on suhteliselt hästi arenenud nägemismeel. Erinevalt kaladest on neil silmad enamasti silmalaugudega ja varustatud pisaranäärmetega. Silmade taga paiknevad kuulmiselundid. Kahepaiksete haistmiselund on ühenduses silmadest ettepoole avanevate ninasõõrmetega.

Kui palju on Eestis kahepaikseid?

Eestis elab ainult 11 liiki kahepaikseid. Need kuuluvad 2 seltsi ning moodustavad 4 sugukonda. Erinevatest kahepaiksete rühmadest saate ülevaate Eesti kahepaiksete süstemaatilisest nimestikust.

Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Üle kogu Eesti on levinud ka harivesilik. Enam-vähem kõikjal Eestis esinevad veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn.

Huvitav on märkida, et saartel esinevad mandri loomadega võrreldes väga suuremõõdulised harilikud kärnkonnad (kuni 16 cm).

ÜLESANNE:

KAHEPAIKSED. Vali õiged vastusevariandid

Konna areng:

Rohukonn:

Rabakonn:

Kärnkonn:

Vekonn:

Loe lisaks: Kalad

1. Slaid: Kahepaiksed

TEST:

Eesti kalad. Kas tunned ära, milline kala on pildil?

Loe lisaks:

1. Eesti kalade loend
2. Kahepaiksed
3. Loodusheli/Kahepaiksed/
4. 10küsimust_kalade kohta