Jõgede toitumine, üleujutused
Kust saavad jõed oma vee? Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesid toidab vihmavesi. Seal sajab aastaringi palju ja ühtlaselt, jõed on väga veerohked, nt Kongo, Amazonas.
Lähisekvatoriaalses vööndis on kõrgvesi ehk suurvesi suvisel vihmaperioodil, talvel on madalvee periood. Troopikavöötmes sajab vähe ja jõed on ajutised, vesi voolab neis ainult vihmaperioodil, muul ajal on jõesäng kuiv. Vahemere maade lähistroopilises kliimas on jõed veerohked talvel, siis kui on vihmaperiood, suvel enamasti väga veevaesed ja kuivad, sest vett kogutakse kastmiseks, nt Po jõgi Itaalias.
Parasvöötme jõed on veerohked kevadel lume sulamise ajal, kuid ka sügisel kui palju sajab. Nt Leena ja Jenissei Aasias.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. V-täht
Õpime tähti. A-täht
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Знакомство с химией
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Hariliku murru kordamine
Õpime tähti. B-täht
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
xy-koordinaatsüsteem
Õpime tähti. K-täht
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Funktsioonide graafikud
Ratsionaalavaldised
Kirjalik liitmine
Enamik eesti jõgesid toitub lumesulamisveest, sademetest ja allikatest st põhjaveest. Kõrgmäestike jõed on veerohked kevadel lume ja liustike sulamise ajal suvel, nt Rein, mis algab Alpidest.
Miks jõgede kaldad on tihedalt asustatud? Maailma pikim jõgi Niilus kulgeb läbi mitme kliimavöötme ning toob endaga üleujutuste ajal kaasa setteid, mis muudavad vee taandudes põllud viljakaks. Seetõttu elavad inimesed jõgede ääres, et see võimaldab saada põldude kastmisega viljasaaki, püüda kala ning vedada kaupu. Paljud vanad ja suured linnad asuvad jõgede ääres. Esimesed tsivilisatsioonid asusid Niiluse, Eufrati, Tigrise ääres. Praegu on suurlinnad Thamesi, Seine ja Tiberi kallastel. Induse-Gangese madalik on maailma tihedamini asustatud piirkond.
Mis põhjustab üleujutusi? Üleujutuste põhjused on järgmised: lume sulamine, maade kuivendamine, metsaraie, suurte põldude rajamine, liiga tihe maapind nt linnas. Üleujutused võivad tekitada maalihkeid, majad purunevad, saak ja kariloomad hukkuvad, inimesi ohustavad haigused ja nälg.
Näiteid üleujutustest ja tekitatud purustustest:
Sedasi saab kaitsta maja üleujutuse eest:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!