Isomeerideks nimetatakse aineid, millel on sama elementkoostis, kuid erinev struktuur. Näiteks vastab valemile C₅H₁₂ kolm erinevat struktuuri ning neid kolme ainet nimetatakse omavahel isomeerideks.

Isomeerid võivad olla ühendid, millel on erinev süsinikuahela struktuur (nagu C₅H₁₂ näitel), kuid isomeerid võivad olla ka ühendid, mis kuuluvad erinevatesse aineklassidesse. Näiteks vastab valemile C₃H₆O üksteist erinevat isomeeri (vt. joonis).

Kaksiksidemega ühendid võivad moodustada veel erilist isomeeriat – stereoisomeeriat. See on tingitud sellest, et kaksikside on tasapinnaline ning on oluline, millised rühmad ja kuidas paiknevad kaksiksidemega seotud süsiniku küljes (vt joonis).

Kui ühesugused (ühte tüüpi) rühmitused paiknevad samal pool kaksiksidet, siis nimetatakse seda vormi cis-isomeeriks ning kui erineval pool, siis trans-isomeeriks.

Kõikidel isomeeridel on erinevad keemilised ja füüsikalised omadused, seega on oluline kasutada orgaaniliste ühendite üles kirjutamisel struktuurvalemeid, et oleks üheselt mõistetav, millist ainet mõeldakse. Näiteks C₂H₆O valem võib tähistada nii etanooli (CH₃CH₂OH) kui ka dimetüüleetrit (CH₃-O-CH₃). Esimene neist on toatemperatuuril vedelik, mis lahustub vees väga hästi ning reageerib aktiivsete metallidega, kuid dimetüüleeter on toa temperatuuril gaas, mis vees ei lahustu ning metallidega ei reageeri.

Lisaks eelpool nimetatud isomeeriale võib esineda veel ka optiline isomeeria ehk peegelisomeeria. Sellist isomeeriat saavad anda ühendid, kus ühe (või mitme) süsiniku aatomiga on seotud neli erinevat sühmitust. Sellisel juhul saab ühele ja samale valemile koostada struktuurid, mis on üksteise peegelpildid (vt joonis). Lihtsamate optiliste isomeeride korral on neil täpselt samad keemilised ja füüsikalised omadused. Erinevused seisnevad optilistes omadustes – optilised isomeerid polariseeruvad valgust erinevalt.

Peegelisomeerid on üksteise peegelpildid

VIDEOD:

Isomeeria (ing)

Lisainfo