Hulknurga moodustab tasandil olev kinnine murdjoon. Murdjooneks nimetatakse niisugust kujundit, mis koosneb punkte järjestikku ühendavatest lõikudest, kusjuures kolm järjestikust punkti ei asu ühel sirgel.

Hulknurka, millel on võrdsed küljed ja võrdsed nurgad, nimetatakse korrapäraseks hulknurgaks.

Kõikide hulknurkade (kolmnurk, nelinurk, ristkülik, ruut jt) korral mõeldakse nende kujundite all:

1) kinnist murdjoont ja
2) kinnist murdjoont koos tasandi osaga, mida see murdjoon piirab.

Allikas: http://www.matemaatika.edu.ee/

Hulknurka piirava murdjoone lülisid nimetatakse hulknurga külgedeks. Külgede otspunktid on hulknurga tipud. Ühest ja samast hulknurga tipust väljuvaid külgi nimetatakse lähiskülgedeks. Kaht hulknurga nurka, mis asuvad ühe ja sama külje otspunktides nimetatakse lähisnurkadeks. Hulknurga diagonaaliks nimetatakse lõiku, mis ühendab kaht ühele ja samale küljele mittekuuluvat tippu.

Joonisel oleval seitsenurgal on ühest tipust tõmmatud 4 diagonaali. Kui igast tipust tõmmata diagonaalid, saaksime neid kokku 14.

Hulknurka nimetatakse kumeraks, kui tema ühegi külje pikendus ei lõika hulknurka piiravat murdjoont.

Alloleval joonisel on viisnurk ABCDE kumer ja kuusnurk FGHIJK on mittekumer hulknurk.

Hulknurga ümbermõõdu moodustab tema kõikide külgede pikkuste summa.

St, et kui hulknurgaks oleks kolmnurk, oleks tema ümbermõõduks tema kolme külje summa:

P = a + b + c.

Mistahes nelinurgal oleks P = a + b + c + d jne.