Hõõrdejõud ja hõõrdetegur
Kui kaks keha on kokkupuutes ning nad püüavad teineteise suhtes liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud, mis takistab nende kehade liikumist.
Ka hõõrdejõud on elektromagnetilise olemusega – kokku puutuvate kehade koostisosakesed (molekulid, aatomid) mõjutavad teineteist elektomagnetiliste jõududega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Numbrilised seosed
Ratsionaalavaldised
Haridustreff 2023 loengud
Õpime tähti. Ö-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Liitmine 10 piires
Hõõrdejõudu on kolme liiki: seisuhõõrdejõud – mõjub kehade vahel, mis küll soovivad teineteise suhtes liikuma hakata, kuid veel ei liigu ning liugehõõrdejõud – mõjub kehade vahel, mis libisevad mööda nende kokkupuutepinda ning veerehõõrdejõud – mõjub kehade vahel kui kehad veerevad teineteise pinnal.
Hõõrdejõud on alati kehade vahelise kokkupuutepinna sihiline ning tema suund on keha liigutavale jõule vastupidises suunas.
Hõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooni jõuga:
kus F – hõõrdejõud, μ – hõõrdetegur ja N – toereaktsioonjõud.
Kehade vahel mõjuva hõõrdejõu suurus sõltub: (1) kehade vahelisest rõhumisjõust (mis on sama suur kui toereaktsioonijõud, kuid sellega vastassuunaline); (2) kokku puutuvate kehade materjalidest ning (3) kokku puutuvate pindade töötlusest. Samuti sõltub hõõrdejõu suurus kehade liikumise olemusest – veeremise puhul on hõõrdejõud väiksem kui libisemisel.
Seega kui soovime muuta kehade vahelist hõõrdejõudu, peame leidma mooduse rõhumisjõu muutmiseks või muutma kokku puutuvate pindade materjale ja/või nende pinnatöötlust. Tavaliselt vähendab pindade silumine kehade vahel mõjuvat hõõrdejõudu.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab kokku puutuvate materjale ja nende pinnatöötluse mõju hõõrdejõule, nimetatakse hõõrdeteguriks. Hõõrdetegur ei sõltu kokku puutuvate pindade vahelisest survest (rõhumisjõust) ega ka nende pindalast, samuti ei sõltu hõõrdetegur kokku puutuvate kehade kiirusest teineteise suhtes.
Siinjuures tuleks veel eristada seisuhõõrde- ja liugehõõrdetegurit. Kuna liugehõõrdetegur on alati väiksem kui seisuhõõrdetegur, siis on ka hõõrdejõud teineteise suhtes libisevate kehade vahel väiksem kui seisvatel kehadel.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!