Inimese hingamiselundid on ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Sisse hingates liigub õhk läbi nina või suu kõrisse ning sealt hingetorusse. Allpool jaguneb hingetoru kaheks bronhiks ehk kopsutoruks ning õhk liigub ühe kopsutoru kaudu ühte, teise kaudu teise kopsu. Kopsutorud jagunevad järjest väiksemateks torudeks, mis lõpevad väikeste kopsusombukestega, mida ümbritsevad peened veresooned. Kopsusombukesest liigub hapnik veresoonde ning punased verelibled kannavad hapniku rakkudeni. Rakkudes kasutatakse hapnikku toitainete lammutamiseks ning selle käigus saab rakk eluks vajaliku energia. Toitainete lagundamisel jäävad järgi vesi ja süsihappegaas. Viimane kantakse vere kaudu kopsusombukeseni ning sealt edasi liigub see läbi kopsutorukese, kopsutoru, hingetoru ja nina kaudu välja. Sisse- ja väljahingamine toimub hingamislihaste abil, millest tähtsaim on rinnaõõne ja kõhuõõne vahel asuv vahelihas.

Hingamiselundeid aitab tugevdada sport. Nooruk hingab 18-20 korda minutis, täiskasvanu 16-18 korda. Sportimisel kasutavad rakud rohkem energiat ning toodavad rohkem süsihappegaasi, mis panebki inimese hingeldama. Hingeldamisel jääb aga hingamise sügavus pinnapealseks ja gaasivahetus ei suurene, mistõttu peaks hingeldamise asemel hoopis sügavalt sisse ja välja hingama.

TEST:

HINGAMISELUNDID. Vali õiged vastusevariandid