Tundra
TUNDRA
Loe lisaks:
Tundra nimetus pärineb soome keelest, tunturi tähendab puudeta künkaid ja mägesid. Lähisarktilises ja arktilises kliimavöötmes esinevad puudeta taimekooslused on tundra. Lühike suvi on polaarpäikese tõttu valgusküllane kuid niiske ja jahe. Talved on polaaröö tõttu pimedad, külmad, lumevaesed ja tuulised. Suvel sulab igikeltsa pindmine kiht üles, siis on maapind kõikjal märg. Taimekasvuperiood on väga lühike, taimed kidurad ja madalad.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ratsionaalavaldised
Ruumilised kujundid
Funktsioonid ja nende graafikud
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Peastarvutamine I kooliastmele
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
xy-koordinaatsüsteem
Lahutamine 20 piires
JÕULUD. Meisterdame loomanäoga kaardi!
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpime tähti. D-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
JÕULUD. Meisterdame jõulupuu!
Häälikute pikkused
Ioonid
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Mullastik on vähe arenenud, sest taimestik ei anna orgaanilisi jäänuseid ja igikelts ei võimalda huumuse teket. Tundravöönd hõlmab 200-1000 km laiuse maismaariba taiga ja jäävööndi vahel.
Tundra on kaetud sammalde, samblike ja puhmastaimedega (Tundrataimed). Talvel külmub vesi ja paisuv jää lõhub pinnast, külmalõhedesse koguneb lumi ja seal on taimedel soodsam talvituda. Talvel lumeta pindadel peavad vastu ainult kooriksamblikud ja vetikad. Tundrataimedest kasvab meilgi tuttavaid vaevakaske, sinikat, leesikat, kanarbikku. Paljud taimed kasvavad padjanditena, õitsevad ja viljuvad kiiresti.
Tundras on palju soid, kuid turbakiht on siin õhuke.
Tundravööndi karmi kliimaga on kohastunud vähe liike, nt lemmingud. Siin elavad porod ja karibuud, süües samblikke, kes talvel liiguvad metsavööndisse toituma. Ranniku lähedal on palju kalu, kaljustel meresaartel pesitsevad kolooniatena kalatoidulised merelinnud, nt lunnid, algid, krüüslid, ürrid.
Inimene saab elada ainult loomanahkadesse riietatult, porolt saadakse kõik eluks vajalik. See sõraline on õpetatud vedama ka kerget kelku ehk nartat. Elatakse rändkarjakasvatajana, niiviisi ei kahjustata loodust. Loe hantidest: HANT. Põhja-Ameerikas elavad inuitid ja Skandinaavia poolsaarel elavad saamid on saanud sama eluviisi jätkata tänase päevani. Venemaa põhjaosas asuvad rahvad (tšuktsid) on aga pidanud taanduma nafta ja gaasi tootmise ning niklikaevanduste kahjustatud aladelt. Nendele ainuomast kultuuri kahjustas kolhooside loomine ja sõjaväebaaside ehitamine, samuti lõunapoolsete elanike sissetung oma kommete ja tavadega. Loe lisaks: http://www.fennougria.ee.
Pildid:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!