RNA ja DNA
RNA on lühend ribonukleiinhappe nimetusest. Tegemist on biopolümeeriga, mille monomeerideks on nukleotiidid. See on üheahelaline polünukleotiidide jada, mis on omavahel seotud fosfodiester sidemega. Rakulised elurid kasutavad RNA-d geneetilise info vahendajana mRNA-d (ingl.k < messenger-RNA ehk informatsiooni-RNA). Mõningatel viirustel ongi kogu geneetiline info kodeeritud RNA molekuli. Nii osaleb RNA geenide kodeerimises ja dekodeerimises, geenide regulatsioonis ja ekspressioonis.
Mõned RNA molekulidest rakus on katalüütiliselt aktiivsed, mõned vastutavad geeniekspressiooni eest, mõned on rakuliste signaalide vastuvõtjad ning vahendajad. Üks nendest protsessidest on valgusüntees ribosoomis, kus mRNAd osalevad valgu monomeeride e. aminohapete kokkuliitmisel polüpeptiidideks. Selleks protsessiks osalevad tRNA (transport-RNA), mis transpordib aminohappeid ribosoomi, ja rRNA (ribosoomi-RNA), mis ühendab aminohapped omavahel valkudeks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpime tähti. T-täht
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Õpime tähti. M-täht
Атомы и молекулы
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Ruumilised kujundid
Peastarvutamine eelkoolile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
JÕULUD. Meisterdame jõulupuu!
Õpime tähti. Ö-täht
Õpime tähti. K-täht
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Iga nukleotiid RNAs sisaldab suhkrujäägina riboosi, mille süsinikud nummerdatakse 1’ kuni 5’.
Riboos
1’ positsioonile on seondunud alus, adeniin (A), tsütosiin (C), guaniin (G) või uratsiil (U). Adeniin ja guaniin on puriinid, tsütosiin ja uratsiil on pürimidiinid.
Iga üksik riboosi monomeer sisaldab ka fosfaatgruppi. Fosfaatgrupp on seondunud ühe riboosi 3’ süsiniku ja teise riboosi 5’ süsinikuga.
Fosfaatgrupid on elusas organellis negatiivse laenguga. Nii on ka RNA negatiivse laenguga molekul ehk (polüanioon). Lämmastikalused võivad vesiniksidemeid moodustada tsütosiini ja guaniini, adeniini ja uratsiili ning guaniini ja uratsiili vahel.
DNA ehk desoksüribonukleiinhappe moleluli keemiline struktuur erineb RNAst kolmes osas:
- Erinevalt üheahelalisest RNAst on DNA kaheahelaline molekul ning moodustab märksa pikemaid hiidmolekule.
- Kui RNA sisaldab suhkrujäägina riboosi, siis DNA sisaldab desoksüriboosi. Desoksüriboosis puudub tsüklilises pentoosis 2’ positsioonis hüdroksüülgrupp.
- DNAs on adeniinile komplementaarne alus tümiin, RNAs aga uratsiil, mis on tümiini metüleerimata vorm.
DNA on pärilikku infot säilitav aine. Täpsemini on tegu hiidpolümeeriga, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA kaks ahelat püsivad koos tänu vesiniksidemetele.
Selleks, et eluritel oleks olemas täispakett kõikidest vajalikest elementidest, peavad nad oma liigi ratsiooni piires võimalikult mitmekesiselt toituma. Inimene on segatoiduline, mistõttu pole õigustatud mistahes äärmuslikud «dieedid».
Lisainfo
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!