NÄRVISÜSTEEM JA NÄÄRMED

Närvissüsteem

Närvielundkond ehk närvisüsteem korraldab keha osade koostööd ning sinna kuuluvad peaaju, seljaaju ja närvid. Närvid on närvirakkude jätkete kimbud, mida mööda väliskeskkonnast saadavad sõnumid liiguvad ja nad ulatuvad kõikidesse elunditesse. Peas olevatest meeleelunditest liiguvad sõnumid peaajju ja keres olevatest elunditest algul seljaajju ja sealt peaajju. Teated liiguvad mööda mööda närve väga kiiresti – umbes 100 meetrit sekundis.

Peaaju ülesanded:

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Jäätmed pole kõigest prügi

alates 3.90 €

5. klass, 6. klass, 7. klass, Loodusõpetus

Loodusõpetuse tööraamat 4. klassile

6.90€

4. klass, Loodusõpetus

Seljaaju

Seljaaju asub selgroo sees ning ta annab elunditest tulevad teated edasi peaajule ning suunab peaajust tulevad käsklused elunditesse. Seljaaju võib lihastele anda käsklusi enne, kui sõnumid peaajju jõuavad. Näiteks kuuma puudutamisel võtavad närvirakud vastu vastava info ning saadavad selle seljaajju. Seljaaju annab koheselt lihastele käskluse käsi tagasi tõmmata, ilma, et inimene sellele liigutusele ise mõtleks.

Näärmed

Inimese keha kõiki talitlusi kontrollivad närvisüsteem ja näärmed. Inimese kehas paiknevad mitmed näärmed, näiteks seedenõret eritavad näärmed, higinäärmed ja hormoone eritavad näärmed. Aineid, mis ergutavad või pidurdavad elundite koostööd, nimetatakse hormoonideks ja neid toodavad ajuripats, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised, munandid ja munasarjad. Veri kannab hormoonid mööda keha laiali.