Pinnavormid kujunevad maa sisejõudude mõjul, kuid muutuvad ja kaovad ka välisjõudude tegevuse tõttu.

Vee tegevus:

Maa sisemuses olev soojus paneb liikuma laamad, need muudavad maakoort ja selle välimust. Välisjõududeks on päike, tuul ja vesi, mis asuvad töötlema tekkinud mäestikke ja nõgusid.

Tuule kulutatud kivi Altiplanos Boliivias.

Mäed kulutatakse ja nõod täituvad vee abil kulutusmaterjalidega.

Meie eluea jooksul ei paista mäed ja ookeanid muutuvat, kuid vulkaanid ja maavärinad tõendavad maakoore liikumist ja muutumist.

Maakoore kõikuvliikumine on Eestis põhjustatud jääajast. Meie aladel maa kerkib aastas 1-2,5 cm. Sutlepa mere roostikurada, kunagine veekogu:

Hollandis peab aga üleujutuste vältimiseks maa tammidega merest eraldama, sest sealkandis maapind vajub. Mere pealetungi takistavad erilised vallid:

Ka Veneetsia linna tulevik on maakoore vajumise tõttu ohus, sellest võib saada uppunud linn.

Väidetavalt olevat Peeter I purjetanud Haapsallu läbi Sutlepa mere, Noarootsi oli siis saar. Praeguseks on maakerke tulemusena Noarootsist saanud poolsaar ja Sutlepa merest  magedaveeline jäänukjärv. Silma kaitseala on moodustatud kunagisele merealale:

Silma Looduskaitseala

Kivimid pole maapinnal muutumatud, need alluvad vee (jää), tuule, päikese, taimede ja temperatuuri mõjule.

Kiltkivi murenemine.

Murenemise tõttu muutuvad kivimid tasapisi peenemaks materjaliks, mida vesi/tuul edasi kannab või kokku kuhjab (luited). Kivimite murenemine peenemaks materjaliks annab võimaluse mulla tekkimiseks.

Kividel asuvad kasvama samblikud ja samblad, mis kõdunedes huumusekihi moodustavad. Niiviisi tekivad tingimuse juba suuremate taimede kasvuks.

Kui murenenud pinnas kannab ära tuul või vesi (ka jäätunud), siis nimetatakse seda erosiooniks. Ajutiselt voolav vesi võib ära kanda pudedamad kihid ning nii tekivad uhtorud, neid on sagedasti kuiva kliimaga aladel, nt Ukrainas, Hiinas. Jääraku näide:

Uhtorud, teise nimega jäärakud, ovraagid, võivad olla isegi 10 meetri sügavused.

Sellised alad takistavad maaharimist. Erosiooni kaitseks tuleks istutada tiheda juurestikuga taimi. Näiteks liivaluidete kinnistamiseks istutatakse luitekaera, astelpaju jt taimi.

Liustikud on tähtsad pinnamoe kujundajad. Liustike tekkeks on vaja piirkonda, kus sajab lund rohkem kui ära sulada jõuab. Niiviisi tekivad üha uued kihid, mis rõhuvad alumiste peale.

Alumised kihid muutvad surve tõttu jääks ja suure mäekülje kalde ning raskuse tõttu hakkab jää alla libisema. Lumest tekib pika aja jooksul igijää, kui need alad on ulatuslikud, siis nimetatakse neid mandrijääkilpideks. Nt Gröönimaa:

Liikuva  jää ehk liustiku tunnuseks on lõhed jäämassis. Jää ja lumega kaetud aladel muudab jää liikumine aluspinda. Praeguste liustike tegevuse tagajärgi me ei näe enne kui kogu liustik on ära sulanud. Meie aladel on olnud korduvalt pakse igijää kihte, jääaegu. Vaata kaardilt jää sulamise piire:

Liikuv jää kraabib maapinda, purustab ja veab kaas kivimeid. Liustike tegevuse tulemusena on meie pinnakattes moreeni, liiva jt veega liikunud materjale.

Eesti alade pinnakate on tekkinud liustike tegevuse tõttu viimasel jääajal.

Jääaegsed pinnavormid Vooremaal

Kui liustik paigal seisab ja sulab, siis servaaladele kuhjuvad peenest materjalist vallid (oosid).

Tuule mõju pinnamoele on kulutav, kandev ja kuhjav. Tuul mõjutab suuremaid alasid kui voolav vesi.

Kõrbetes on tuule mõju kõige paremini nähtav, peenemad osakesed kanduvad väga kaugele, nt liivatormiga. Põhja-Aafrikast levib liiv kuni Briti saarteni, vaata pilti:

Kõvemad kivimid püsivad kauem ja nii moodustuvad erineva kujuga kivimikogumikud (kiikkaljud, tuulekerad). Liivast moodustab tuul erineva kujuga luiteid, nt sirbikujulisi nimetatakse barhaanideks.

Inimene mõjutab samuti pinnamoodi, maavarade maapealse kaevandamise käigus võivad tekkida kuni 1000 m sügavused nõod.

Sellised alad pole enam toidutaimede kasvatamiseks sobivad. Maa-aluse kaevandamise käigus võib maapind pärast sisse vajuda, tekivad langatuslehtrid või sooks muutuda. Piusa liivakaevanduse  lae sissevajumine:

Kiirteed ehituseks kuhjatakse kruusavallid teetammideks, tõkestatakse jõgesid tammidega elektri tootmiseks, ujutatakse selle käigus üle suuri alasid. USA suurimaid tamme, Hoover tamm Colorado jõel:

Majade ehitamiseks tõstetakse pinnast ümber, see kõik muudab pinnamoodi. Inimtegevus peab arvestama maa sise- ja välisjõudude tegevusega, muidu võib vesi pinnase ära viia ja tekivad maalihked. Eesti suurim maalihe Sauga jõe kaldal: