Lehtpuud on maailma kõige arvukam puuderühm, kuhu kuulub enam kui 10 000 liiki. Paljudel on laiad lamedad lehed ning nende lehed langevad sügisel. Lehtpuudel on  õied, millest seemned.

Lehtpuul on üks puitunud tüvi, mis on vähemalt 6 m kõrgune ja suureneb läbimõõdus , ehk puu vananedes kasvab tüvi jämedamaks. Tüvi küljes on oksad, mis moodustavad võra. Võras on oksad lehed, õied ja viljad. Lehtpuu  juured kinnitavad maasse ja omastavad sealt vett ja mineraalaineid.

Lehtpuu lehed on kujult kitsad või laiad, lõhestunud või lõhestumata. Liitlehed on need, kui kinnitub ühisele rootsule kaks või enam üksikut lehekest.

Paljudel lehtpuudel on eraldi isasõied ja emasõied. Need paiknevad pikkades, rippuvates urbades. Osadel lehtpuudel  satub õietolm tuulega emasõitele. Teistel lehtpuudel, millel on värvilised õied ja  magus lõhn või palju nektarit, neid tolmutavad putukad, kes lendavad õielt õiele. Troopilistel aladel tolmeldavad mõningaid puid nahkhiired, keda meelitavad kohale paksude õielehtede mahlakus ja õite tugev mõrkjas lõhn.

Lehtpuud langetavad sügisel lehed.

Lehtpuud õitsevad kevadel. Kase ja tamme õied on väga väikesed ja asuvad tihedalt üksteise kõrval reas. Neid nimetatakse urbadeks.

Õitest arenevad viljad. Viljade sees on seemned. Seemned pudenevad maha ja niiskes mullas hakkavad idanema. Seemnest kasvab väike puu. Aastate jooksul kasvab sellest suur puu.

TEST:

LEHTPUUD. Mis puu või põõsa leht on pildil?

LEHTPUUD. Mis puu/põõsa õied või viljad on pildil?

Mis puu leht on pildil?

Lehtpuud:

Loe lisaks:

• Lehtpuud
• Lehtpuud
• Lehtpuud