Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soolade lagunemist vee toimeil. Hüdrolüüsil soolad dissotseeruvad ning tekkinud ioonid on vastastikmõjus vee molekulidega. Soolade vesilahuste keskkond võib olla nii neutraalne, aluseline kui happeline – see sõltub sellest, millisest happest ja alusest on sool tekkinud (vt tabel).

Soola vesilahuse keskkonna määramisel peab jälgima ka seda, et sool oleks vees lahustuv. Vees lahustumatud soolad lahusesse ioone ei anna, seega ei mõjuta nad ka lahuse keskkonda (lahus on neutraalne, kuna vesi on neutraalne). Näiteks CaCO₃ on tekkinud tugevast alusest ja nõrgast happest, kuid selle soola vesilahus on neutraalne kuna kaltsiumkarbonaat vees ei lahustu.

Miks tugeva aluse ja nõrga happe soola vesilahus on aluseline?

Uurime Na₂CO₃ vesilahuses toimunud protsesse.

Sool dissotseerub naatriumi ja karbonaatioonideks

Na₂CO₃ = 2Na⁺ + CO₃^2-

Naatriumi ioonidel vee molekulidega vastastiktoime puudub, kuna naatriumhüdroksiid on tugev alus (ioonreaktsioonides ei saa tekkida tugevat elektrolüüti).

Na⁺ + H₂O = reaktsioon puudub

Karbonaatioonid suudavad vee molekulidest siduda prootoni

CO₃^2- + H₂O = HCO₃^– + OH^–

Kuna reaktsiooni tulemusena tekib lahusesse hüdroksiidioonide liig, siis tekkinud vesilahus on aluseline. Summaarselt on naatriumkarbonaadi ja vee vahelise reaktsiooni võrrand järgmine

Na₂CO₃ + H₂O <=> NaHCO₃ + NaOH

Sellest võrrandist on kohe näha, et tekkis tugev alus, seega on tekkinud vesilahuse keskkond aluseline. Antud reaktsioon on pöördreaktsioon, mis on tugevalt nihutatud vasakule. Reaktsiooni käigus ainult väike osa naatriumkarbonaati reageerib veega ning tekib hüdroksiid, enamus naatriumkarbonaati jääb siiski lahusesse soolana (ioonidena).

Miks nõrga aluse ja tugeva happe soola vesilahus on happeline?

Uurime CuSO₄ vesilahuses toimunud protsesse.

Sooldissotseerub vase ja sulfaatioonideks

CuSO₄ = Cu²⁺ + SO₄^2-

Vee molekulid sulfaatioone ei mõjuta

SO₄^2- + H₂O = reaktsioon puudub

Vase ioonid seovad vee molekulist hüdroksiidiooni

Cu²⁺ + H₂O = CuOH⁺ + H⁺

Reaktsiooni tulemusena tekib lahusesse vesinikioonide liig, mis muudab lahuse happeliseks. Summaarselt saame vee ja vasksulfaadi vahelise hüdrolüüsi võrrandi kirja panna järgmiselt

CuSO₄ + 2H₂O <=> Cu(OH)₂ + H₂SO₄

Võrrandist on näha, et tekkis tugev hape, mis muudab soola vesilahuse happeliseks.

Lisainfo