KALAD JA KONNAD
KALAD
Kala kehakuju on seoses vee-eluviisiga voolujooneline, külgedelt kokkusurutud, et võimaldada tal vees väiksema energiakuluga edasi liikuda. Enamikul kaladel on limane soomuskate, mis vähendab veetakistust veelgi. Ujudes painutab kala oma keha kahele poole ja kasutab ujumiseks uimi. Edasiliikumisel etendab tähtsat osa saba koos sabauimega. Keha külgedel olevad paarilised uimed, rinna- ja kõhuuimed, toimivad piduritena. Nende abil saab kala sukelduda, aeglasel liikumisel kasutada aerudena. Selja-ja pärakuuimed hoiavad keha tasakaalus. Hingamiseks kasutab kala lõpuseid, mille kaudu ta saab veest hapnikku ja eritab sinna süsihappegaasi. Piki kala keha kulgeb küljejoon, mille abil tajub kala vee liikumist ja suudab vältida takistusi ja pimeduses teisi kalu. Sügavuse reguleerimiseks kasutab kala ujupõit. Sukeldumiseks vähendab kala ujupõies oleva gaasi hulka ja ujupõie mahtu ning pinnale lähemale tõusmiseks suurendab gaasi hulka ujupõies.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jäätmed pole kõigest prügi
Jutulinna loodusõpetuse tööraamat 1. klassile
Lotte loodusõpetuse tööraamat 1. klassile
STEAM-õppe tegevuskavad eelkoolile: „Kolm põrsakest“
KONNAD
Vees veedab osa oma elust ka konn, kellel on tagajalgade varvaste vahel ujunahk. Täiskasvanud konn hingab maismaal kopsude ja naha kaudu, veekogu põhjas ainult naha abil. Konnakullesed elavad vees ja sarnanevad kaladega selle poolest, et neil on samuti kala kuju, lõpused, saba ja küljejooneelund. Konnad on paras- ja palavvöötme niiskete alade kahepaiksed. Konnad moodustavad päriskonnaliste seltsi. Konni on kokku umbes 2300 erinevat liiki. Eestis elab neist 8 päriskonnaliiki. Need on rohukonn, järvekonn, veekonn, rabakonn, mudakonn, harilik kärnkonn, juttselg- kärnkonn ja rohekärnkonn. Kõigist neist liikidest tuleb edaspidi ka lähemalt juttu
Kalade tunnused
TEST:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!