INIMESE KEHAEHITUS

Inimese välisehitus

Igal inimesel on just talle omased käed ja jalad, kehahoiak ning liigutused. Inimese tunneb ära ka tema kasvu ja näojoonte järgi. Olulised on silmade kuju, värvus ning silmadevaheline kaugus. Igaühel on ka vaid talle omased nina, suu, lõug ja kõrvalestad. Inimesed võivad küll näida erinevatena, kuid neil on ühised kehaosad: pea, kael, kere ja jäsemed. Jäsemete hulka kuuluvad käed ja jalad, seega on inimesel kokku neli jäset. Käsi koosneb õlavarrest, randmest ja kämblast. Jalg koosneb reiest, säärest ja pöiast.

Inimese kehaosad:

body-parts03    8

 

MÄNGUD

Millest inimene koosneb?

Inimene koosneb rakkudest. Rakud on imeväikesed keha ehitusüksused ja inimese kehas on neid väga palju. Igal rakul on oma ülesanne ja vastavalt selle erinevad nad üksteisest välimuse ja suuruse poolest. Rakud võivad olla näiteks piklikud, kettakujulised (nt hapnikku transportiv vererakk), jahukoti moodi või harulised (nt luurakk). Üksik rakk ei suuda täita talle pandud üesannet, mistõttu vajab ta ka teisi samasuguse ehituse ja kujuga rakke. Ühesuguse ehituse ja ülesandega rakud moodustavad kokku koe.

Näited rakkudest:

9

 

Inimese koed

Põhilised koed on: kattekude, luukude, rasvkude, veri, närvikude ja lihaskude.

TEST:

INIMESE RAKUD. Vali õige vastusevariant

Inimese elundid

Elundiks nimtatakse iseloomuliku kuju ja kindla ülesandega keha osa, millel on oma kindel tööülesanne ja selleks sobilik kuju. Inimese elundid koosnevad kudedest. Keha osad on näiteks silm, nahk, nina, suu, lihas, süda ja magu. Inimese sees painevaid elundeid nimetatakse siseelunditeks ja nendeks on: peaaju, kopsud, süda, maks, magu, kõhunääre, peensool ja jämesool.

Vesi moodustab inimese kehast üle poole ning selle hulk organismis sõltub vanusest. Nimelt vanuse kasvades väheneb vee osakaal organismis.

Elundkonnaks nimetatakse ühiseid ülesandeid täitvate elundite kogumit. Näiteks koosneb vereringeelundkond südamest ja veresoontest, mis koos varustavad kõiki kehaosi verega. Nimelt liigub veri erinevatesse kehaosadesse mööda veresooni, kuid süda on pump, mis paneb vere voolama.

 

TESTID:

See artikkel on retsenseerimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
00:00