Hapete ja aluste definitsioone ning teooriaid on mitmeid. Kõige lihtsam happe ja aluse definitsioon on, et hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone ning alus on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Sellisest happe-alus käsitlusest alati ei piisa, kuna happed/alused võivad eksisteerida ka mitte vesilahustes ning alused võivad olla ka ained, mis hüdroksiidioone ei anna. Seetõttu vaadeldakse happeid-aluseid laiemalt protolüütilise teooria järgi.

Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (vesinikioone), alused aga ühendid, mis seovad prootoneid.

Happed ja alused ei pea olema alati molekulid, vaid protolüütilise teeoria järgi võivad happed ja alused olla ka ioonid. Näiteks happena käitub nii HCl kui ka HSO₄^– ioon, kuna mõlemad saavad loovutada vesilahuses prootoni veele – tekib hüdrooniumioon (H₃O⁺).

HCl + H₂O = H₃O⁺ + Cl^–

HSO₄^– + H₂O = H₃O⁺ + SO₄^2-

Vesilahustes vesinikiooni ei esine, vaid ta on alati seotud vee molekuliga. Võrrandites me lihtsuse mõttes kirjutame enamasti vesinikiooni, mitte hüdrooniumiooni.

HCl = H⁺ + Cl^–

Hapete ja aluste teooriad (ing)

Tugeva ja nõrga happe erinevus (ing)

Lisainfo