Hansa Liit oli 12. ja 17. sajandi vahel Lääne- ja Põhjamere ruumis eksisteerinud institutsioon, mis ulatudes Novgorodist  Portugalini kujutas endast samaaegselt nii linnade kui ka individuaalsete kaupmeeste organisatsiooni. 13. sajandil muutusid Euroopas linnade liidud üha levinumaks. Selliste tendentside mõjul sõlmisid 1260. aastal Lübeck, Wismar ja Rostock laevaliikluse kaitseks lepingu, millega liitusid peagi ka Visby ning Riia, Tartu, Tallinn ja teised hansalinnad – nii tekkis viimaste vahel ühe tihedam liit.

Hiigelaegadel kuulus Hansa Liitu  umbes 70 suurt ja 100-130 väikelinna. Hansa eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, aga lisaks kaubavahetuse soodustamisele ja reguleerimisele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt, näiteks aadli võimupüüdluste või muude konkurentide vastu.  Tähtsamad kaubad, mida vahendati läänest itta olid sool, kangad, heeringas, hõbe, idast läände karusnahad, lina, vaha ja vili. Tänapäeva Eesti territooriumi linnadest kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ning Viljandi, millede peamine tegevusala oli transiitkaubandus Lääne-Euroopa ning Vene alade vahel.

Hansa kaubakontorid rajati kauplemise paremaks korraldamiseks ja oma huvide eest seismiseks Londonisse, Brüggesse ja Bergenisse, Venemaa tähtsaks keskuseks oli Novgorod. Kuna kaubateed kulgesid 13. Saj läbi Eesti, Läti ja Liivimaa, said ka paljud siinsed linnad hansalinnadeks, mis kujunesid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahelise transiitkaubanduse keskusteks. Hansapäevadel reguleeriti ja töötati välja Hansa Liidu poliitikat.

Arutati

• kaubandust
• meresõidu ja kaubateede vabadust
• võitlemist mereröövlitega Läänemerel
• rahu ja sõja küsimusi
• liitude sõlmimist

Loe lisaks:

Hansa Liit

Hansa Liit Bergenis

PALGAFOORUM