Energiamajandus ehk energeetika on majandusharu, mis toodab elektri-, soojusenergiat ja kütuseid. Vanim energiaallikas oli puit, siis vesi ja tuul. Energia tootmise ajajoon.

Energia tootmise ja tarbimise struktuur. Euroopas on 3 riiki, kes katavad oma energiavajaduse ise: Venemaa, Norra ja Taani. Eesti toodab 90% vajaminevast energiast ise. Küpros, Malta ja Luxemburg saavad kogu vajamineva energia impordi teel.

Euroopa riikide sõltuvus energia impordist

Riigiti on energialiikide tarbimine erinev, nt Kreekas tarbiti 2012.a kõige rohkem naftat, Venemaal maagaasi, Poolas sütt, Norras vee-energiat ja Prantsusmaal tuumaenergiat. Elektri tootmiseks on kolm võimalust: hüdroelektrijaamades, tuumajaamades ja soojuselektrijaamades. Riigiti on erinev, milline variant domineerib, mõnes riigis on tasakaalustatult kõik variandid olemas.

Euroopa energia tarbimine tüübi järgi

Biomassist tuumajaamani. Euroopas domineeris varem kivi- ja pruunsöele orienteeritud majandus. Alates 1970.aastast on suundumus nafta, maagaasi ja tuumaenergia suuremale kasutamisele. Suurimad söekaevandajad on Venemaa, Poola, Ukraina. Senised söekaevandused Prantsusmaal, UK ja Saksamaal suletakse, linnad hääbuvad, Belgias kaevati viimane söetonn 2006.a.

Euroopa tuumaenergia kaart

Naftat ja maagaasi toodavad kõige rohkem Venemaa, Norra ja UK.

Naftaplatvormi merele toimetamine

Elekter veest, õhust ja maapõuest. Vanim elektritootmise viis on hüdroenergia kasutamine.

Norra toodab enamuse oma elektrist vee jõul:

Inglismaal hakati juba 1870.a. vee abil elektrit tootma. Euroopa võimsamad hüdroelektrijaamad asuvad Volga ja Doonau jõel. Päikeseenergiast toodavad elektrit enim Hispaania ja Saksamaa.

Rootsis ja Slovakkias kasutatakse rapsiõlist toodetud diislit mootorkütusena. Suurimad tuuleenergia tootjad koguseliselt on Saksamaa ja Hispaania, tuuleelekter katab Taani energiavajadusest 34%.

Tuulikud Taanis

Energiaprobleemid

Tuumaelektrijaamad võivad plahvatada, neid võib kahjustada maavärin, tsunami, siis lekib radioaktiivset saastet väga suurele maa-alale ja kahjustada saab ookean.

Tšernobõli tuumajaama õnnetus

Linn Tšernobõli lähistel enne ja pärast õnnetust

Energiakriisi vältimiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke ressursse säästlikult. Praeguseks teadolevatest fossiilkütuste varudest piisab veel ainult 50 aastaks. Kas kliima soojeneb fossiilkütuste põletamise tõttu? Võib-olla on see kliima loomulik kõikumine.