Estrid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, milles on karboksüülhappe –OH rühm asendatud –OR rühmaga, kus R tähistab süsinikuahelat.

Amiidid nagu estridki, on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, milles –OH rühm asendatud –NH₂ rühmaga (või –NRR’ rühmaga).

Estreid saadakse alkoholide reageerimisel karboksüülhapetega. Seda reaktsiooni nimetatakse ka esterdamiseks.

Kuna reaktsiooni käigus eraldub 1 mooli lähteainete kohta 1 mool vett, siis on esterdamine üks kondensatsioonireaktsiooni alaliike.

Estrite omadused

Lühema süsiniku ahelatega estrid on enamasti vedelad ained, millel on meeldiv lõhn. Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse neid toiduainetööstuses lõhnaainetena. Mõningad lõhnaained on toodud allolevas tabelis:

Pikkade süsinikuahelatega estreid nimetatakse vahadeks. Mesilasvaha koosneb peamiselt järgmisest estrist CH₃(CH₂)₁₄COO(CH₂)₂₉CH₃, mis sisaldab kokku 46 süsiniku aatomit.

Estrite keemilised omadused

Estrite üheks tähtsaimaks omaduseks on hüdrolüüs, mis toimub hapete või aluste juuresolekul. Estrite hüdrolüüs on põhimõtteliselt esterdamise pöördreaktsioon, mille käigus ester happe või aluse toimel laguneb ning tekivad karboksüülhape ja alkohol

VIDEOD:

Estrite saamine (ing)

Polükondensatsioon (ing)

Lisainfo