ESIAEG
4,5 miljardit aastat tagasi tekkis maa. 3 miljardit aastat tagasi tekkis elu maal. Esimesed inimese eellased tekkisid 5 miljonit aastat tagasi. Ajalugu jaguneb laias laastus kaheks:
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.
Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. V-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Liitmine 20 piires
Õpime tähti. R-täht
Õpime tähti. N-täht
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Funktsioonide graafikud
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpime tähti. Ö-täht
Oksüdatsiooniaste
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Geomeetria
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Esimesed kirjalikud ajalooallikad ilmusid muinasaja lõpus. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega.
Esiajal arenes ahvi sarnasest eellasest tänapäeva inimene.
Esiaeg lõppes umbes 3500-3000 aaasta eKr
Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum – algas ca 3 miljonit aastat tagasi – ca 12 000 a eKr. Inimese kujunemine Homo sapiensiks, inimasustus levib Aafrikast välja, kujunevad rassid. Homo erectus astus Euroopasse. Eestis algab 11 000 eKr
TEST:
Slaid:
Loe lisaks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
