Egiptus
Riigi tekkimine
Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates esimesest kärestikust Syene juurest (Ülem -Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Kõrgkultuur tekkis 3000 a eKr
Pildi autor Jeff Dahl
Looduslikud olud
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Lahused
Kell ja kellaaeg
Funktsioonide graafikud
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Ioonid
Häälikute pikkused
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Tutvus keemiaga
Liitmine 20 piires
Vihma peaaegu ei sadanud. Niiluse kaldal viljakas muld. Ülejäänud osas viljatu kõrb. Ühendus paljude maadega
Põlluharimine
Niilus on egiptlaste elu allikaks. Tänu Niiluse üleujutustele levis seal põlluharimine. Juuli- september vesi tõuseb. Oktoober- jaanuar vesi langeb ja kallastele jääb muda. Veebruar- juuni on kalda viljakas mudas põllud.Egiptlased võtsid põldude niisutamiseks kasutusele veetõstuki ehk šaduffi, rajasid kanaleid, et vett juhtida.
Ajaloo periodiseering
Vana riik 1950-1650 eKr. Valitsejate võimu kõrgaeg- eesotsas vaarao. Suured püramiidid Giza väljadel. Välissuhted hõredad. Kummardati päikesejumalat Ra-d. Ei tuntud raudesemeid
Keskmine riik 1950-1650 eKr. Tähtsaim linn Teeba. Oluline osa riigi juhtimisel preesterkuningatel. Vallutatakse juurde uusi alasid – Egiptusele kuulub Nuubia. Kummardatakse Amoni (Amon-Ra). Levivad vask- ja pronksesemed, osati valmistada klaasnõusid
Uus riik 1550-1075 eKr. Egiptus on Idamaade võimsam riik. Tugev vaaraode võim. Sõjaline tegevus. Preesterkonna kasv. Levivad pronks ja raud. Leiutatakse veetõsteseadmed
Hilis –Egiptuse periood 1075-525eKr. Preestrite riik. Välisvalitsejad. Algab riigi lagunemine
Püramiidid
Hiiglaslik ehitis. Sisemuses vaaraode hauakambrid. Laoti suurtest kiviplokkidest. Algselt astmikpüramiidid. Kõige suurem püramiid Giza asula jures mille rajas Cheops umbes 2500 a eKr. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See on lamav inimesenäoline lõvi.
Sõjavägi
Vanas riigis puudus alaline sõjavägi. Uues riigis oli alaline armee. Sõjakäike juhtis vaarao või tema poeg
Ühiskond
Vaarao
- Kõrgem ametkond:
Nomarhid, preesterkond, väepealikud
- Keskmise ja alamastme ametnikud:
Kirjutajad, käsitöölised, sõjamehed
- Lihtrahvas:
Talupojad, käsitöölised
- Orjad:
Kohustuste mittetäitjad, sõjavangid
Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja. Tema isik jumalikustatud. Ra poeg. Istus kuldsel troonil, peas kroon ja käes valitsemiskepp
ThutmosisIII. Kõige suurem vallutaja- vallutas Nuubia. Tema ajal oli Egiptus kõige võimsam riik
Ramses II. Egiptuse üks silmapaistvamaid valitsejaid. Taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle. Rajati uuspealinnPer-Ramses. Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole.
Mumifitseerimineoli surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. Mumifitseerimise tulemus oli muumia. Mumifitseerimine moodustas Vana-Egiptuse matuserituaalide keskse osa.
Ülemkiht. Preestrid pidasid ühendust jumalaga. Asevalitsejad kandsid hoolt, et kõik korraldused saaksid täidetud. Ametnikud kogusid makse. Enamuse ajast rikkad lõbutsesid ja pidasid jahti
Keskmine aste. Käsitöölised elasid külades või losside ja templite juures. Amet pärandati isalt pojale. Tasuks töö eest said nad toidupoolist ja rõivaid
Talupojad. Enamik egiptlaseid. Elasid külades ja ei tohtinud elukohta loata vahetada. Harisid põldu. Andsid poole saagist andamiks
Orjad. Sõjavangid. Talupojad, kes ei suutnud võlga maksta. Töötasid vaarao juures lossis, templites, põldudel
Toit. leib, kala, õlu, viigimarjad, datlid, vein
Igapäevane elu. Elati peamiselt maal. Talupojal väike ilma akendeta savionn. Rikkad elasid kahekordsetes suurtes majades. Pealinnas vaarao loss ja templid
Riigi – ja ühiskonnaasjade juhtimine meeste käes
Jumalad
Egiptlased uskusid, et maailma valitsevad paljud jumalad. Osad jumalad kehastasid loodusnähtusi, osad olid pühalikustatud loomad/ linnud
Võisid elada ükskõik kus. Austati ka pühi loomi- erilise au sees olid skarabeused (sõnnikumardikas) ja must valge lauguga härg
- Ra (Amon- Ra)
Päikesejumal
Peajumal
Kõikide jumalate isa
Vaaraosid samastati temaga
Sõitis igal ööl üle taevakaare - Osiris
Viljakuse jumal
Ra võimupärija
Allilma valitseja
Usuti, et kõik surnud peavad talle
aru andma - Isis
Armastuse ja viljakuse jumalanna
Osirise õde ja abikaasa,
Horose ema - Horos
Taevajumal
Vaaraode võimu kaitsja - Seth
Kuri jõud
Kõrbete jumal
Osirise vend ja põhivaenlane - Anubis
Surnute jumal - Amon
loomisjumal - Thot
Kuujumal
Hieroglüüfide leiutaja
Kirja kaitse
- Templid
Jumalate auks püstitati templeid. Seal olevasse pühasse ruumi pääsesid vaid preestrid. Templites hoiti andameid jumala jaoks - Amon- Ra tempel, Luxor
- Surmajärgne elu
Elu jätkub peale surma, kui säilitatakse surnukeha
Balsameerimine- siseelundid eemaldati, keha kuivatati, mässiti linasse ja asetati sarkofaagi
Kanoop– anum siseelundite säilitamiseks
Vaesed maeti ilma balsameerimata maa- alustesse haudadesse
Rikkad maeti püramiididesse, koobastesse, neile pandi kaasa varandus - Ramses II muumia
- Hauakambrid
Usuti, et kõik mida inimene vajas elus, vajab ta ka pärast surma. Kaasa pandi ehteid, sööki, jooki, jpm. Hauakambri seintele maaliti pilte surnu elust ja tegemistest. Enamik vaaraode hauakambritest asuvad Kuningate orus Lõuna Egiptuses - 1922 avastati Kuningate orust Tutanhamoni hauakamber. Sealt leiti suurel hulgal Vana-Egiptuse tarbeesemeid. Need on välja pandud Kairos Egiptuse muuseumis. Aarded täidavad 10 saali.
- Teaduste tekkimine
Kalender- aasta jagunes 12 kuuks, igaühes 30 päeva
Aritmeetika- arvutuskunst
Geomeetria- maamõõtmine
Arstiteadus- balsameerimise käigus tutvuti siseelunditega
Kirjandus- “Sinuhe jutustus”, hümnid - Kiri
Tekkis umbes 3000 a eKr
Alguses piltkiri
Piltkirjast arenesid hieroglüüfid
Märke kokku umbes 750
Templite juurde rajati koole, kus preestrid õpetasid kirjatarkust
Osa tekste raiuti kivisse- tekkisid raidkirjad, mis räägivad vaaraode kuulsusrikastest tegudest
Vähem pidulikud tekstid kirjutati papüürusele
Egiptuse langus
Vaaraode sõjaline jõud väheneb. Ei jätkunud töökäsi. Ei jõutud riigis kora hoida
332 eKr vallutab Egiptuse Makedoonia kuningas Aleksander Suur
304 eKr paneb Ptolemaios aluse oma dünastiale- säilib egiptlaste usk ja kultuur
Iseseisva Egiptuse riigi viimane valitseja Kleopatra VII suri aastal 30 eKr
Olulised aastad:
3000 a eKr ühendas Menes Ülem- ja Alam –Egiptuse üheks riigiks. Pealinnaks Memphis
2750 eKr rajati esimene suur astmikpüramiid
2600-2150 eKr Vana riik
2500 eKr rajati Niiluse kaldal Gizas suured püramiidid
2150-1950 eKr- segadusteaeg
1950 eKr ühendab Teeba valitseja kogu Egiptuse oma võimu alla. Algab Keskmine riik
1800 eKr kirjutati “Jutustus Sinuhest”
1700 a eKr tulid egiptuse põhjaosas võimule Aasia päritolu valitsejad
1550 eKr kihutati võõrad maalt välja ja ühendati taas kogu Egiptus. Pealinnaks Teeba, algas Uus riik
1491-1436 eKr vaarao Thutmosis III ajal saavutas egiptus suurima välise võimsuse
1290.1224 eKr valitseb Ramses II
1269 eKr sõlmiti Ramses II ja hetiitide vahel rahu- ja liiduleping
Umbes 1100 a eKr lõppes Uue riigi ajajärk. Vaaraode võim nõrk
664 a eKr langes egiptusAssüüria vallutajate võimu alla
525 a eKr vallutasid Egiptuse pärslased
(Autor: Piret Pihu)
Lisainfo
Egiptuse valitsejad
Niiluse jõe orgu asusid inimesed elama juba 10 000 aastat tagasi. Kui ümberkaudsed alad muutusid kuivemaks, koondus peamine inimasustus Niiluse ja tema lisajõgede kallastele.
Niisutuskanalite ja tammide ehitamine nõudis keskset juhtimist ja kiirendas Niiluse jõe kallastele riigi tekkimist.
4000 aastat e.m.a moodustusid kaks riiki – Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik, mis ulatus esimese kärestikuni. Hiljem jäi riikidest peale Ülem-Egiptus.
3000 aastat tagasi e.m.a. rajas kuningas Menes 1. dünastia.
Vana-Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks valitsusajaks: Vanaks, Keskmiseks ja Uueks riigiks. Egiptlased arvestavad aega kuningate järgi.
Vana riik
Vana riiki valitsesid 3.-6. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe.Vana riigi pealinnaks oli Memphis.
Vana riigi kõrgaeg oli 4. dünastia valitsemise ajal. Selle dünastia vaaraod olid Cheops ja Chephren, kelle hauamonumentideks ehitati hiiglaslikke püramiide.
Järgmiste dünastiate ajal Vana riik nõrgenes ja preesterkonna võim tugevnes. Hakati kummardama keskset päikesekuningat Ra-d.
Vana riigi ajal ei tuntud veel raudesemeid, ka teisi metalle kasutati vähe. Ümberkaudsetest maadest toodi puitu ja maitseaineid. Kauplemisega tegelesid vaarao ametnikud.
Keskmine riik
Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi.
Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga ja nimetati Amon-Ra’ks.
Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni. Laienesid kaubanduslikud sidemed. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid.
Uus riik
Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.-20. dünastia, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati orjade ja vangide tööd.
Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja II, Amenhotep II ja IV, Seti I, Ramses II ja III.
Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik 1000. a. e. m. a.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
