Keskaeg Eestis

Lühikokkuvõte:

• Liivimaa ristisõda
• Muistne vabadusvõitlus
• Üleminek keskaega
• Jüriöö ülestõus

Koostas: Madli-Maria Naulainen

Üleminek keskaega

• 12.-13. saj lõpuks oli kogu Eesti asustatud
• Peamisteks elatusaladeks olid põllundus, kaubandus ja käsitöö
• Ühtselt riiki ei olnud eestlastel kujunenud
• Rahvaarv oli 150 000 – 200 000 inimest
• Suhted põhjanaabritega olid pigem head ja lõunanaabritega keerulised (latgalid)
• Eestlased uskusid mitmetesse erinevatesse jumalatesse, loodusjõududesse

Läänemere piirkond

• Läänemere lõunakallas liideti kristliku Euroopaga, seejärel tekis ka huvi idakalda vastu
• Sõda ja alistamine käis ristiusu levitamise lipu all, kuigi reaalselt olid huvid majanduslikud ja territoriaalsed, sakslased said ligipääsu Läänemerele
• Ristisõdadele andis õigustuse paavst, kelle järgi tuli pidada Püha Sõda paganate vastu
• Lisaks kaupmeestele hakkas sagedamini ilmuma alistatud piirkonadesse ka misjonäre
• Taani ja Rootsi nägid ristisõjas võimalust võimupiiride laiendamiseks

Ristisõja algus

• 1201.a rajati piiskop Alberti poolt Riia linn, mis sai oluliseks keskuseks, tegevuse lähtekohaks
• 1202.a asutati Mõõgavendade ordu – alaliselt kohaolev eliitväeosa
• Liivlased ja latgalid alistusid kiiresti, edasi suunati pilgud Eesti poole
• Sündmusi muistsest vabadusvõitlusest saame jälgida Henriku Liivimaa kroonikast (allikakriitika)

Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)

• 1208 tungisid sakslased ja latgalid Eesti aladele, peamiselt Ugandi ja Sakala maakonda
• 1210 – Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga
• Probleeme tekitas Vene vürstide sõjakäigud Eestisse, mis kurnasid eestlasi, aga ka ristisõdijad olid sõjast kurnatud, puhkes katk
• 1212 sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu

Muiste vabadusvõitlus (2)

• 1215 tungisid sakslased ja latgalid jõuliselt edasi, jõuti ja juba Kesk-Eestisse ja Läänemaale,
• galased ja sakalased olid sunnitud vastu võtma ristiusu, ugalased toetasid ka juba sakslaste sõjakäiku Venmaa vastu 1217.a.
• Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning Otepää linnust kaitsvad ugalased ja sakslased pidid alla andma, sakslased lahkusid kogu Eestist

Muistne vabadusvõitlus (3)

• Otepää all saavutatud edust kannustatuna taheti minna lausa Riiat vallutama
• Sakala vanema Lembitu käsul koondati väed, kokku sai neid umbes 6000 meest, täiendust loodeti Venemaalt
• Vastaste plaani aimates, proovisid sakslased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist
• Saabus ligi 3000 mehega vägi (sakslased, liivlased, latgalid)
• Otsustav lahing toimus Madisepäeval (21. sept), mille kaotasid eestlased, sh hukkus Lembitu

Muistne vabadusvõitlus (4)

• 1219 sekkus võitlusse Taani, kes sai oma valdusesse Tallinna
• 1220 proovis oma osa saada ka Rootsi, Lihula
• Toimus eeslatste võiduristimine
• 1222 asusid taanlased ehitama linnust Saaremaale, kust nad kiiresti välja kihutati, teade võidust saadeti üle Eesti laiali
• 1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi, võeti linnuseid üle, õnnestus võtta üle kogu maa, välja arvatud Tallinn, seda ei õnnestunud vabastada

Muistne vabadusvõitlus (5)

• Riia peapiiskopkond ja mõõgavennad kogusid end, alustati maa tagasivõtmist
• 1224 oli mandriosa tähtsamaks vastupanu-punktiks veel Tartu, mida toetas Vene vürst
• 1227 liiguti üle jää saartele, Muhu linnus hävitati, edasi liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla
• Vastupanu näis lootusetu, seetõttu saarlased alistusid ja võtsid vastu ristiusu

Eestlaste kaotuse põhjused

• Eestlastel puudus kindel liitlane – venelastega küll erinevaid kokkuleppeid sõlmiti, kuid neil oli silmas ka omakasu, alati ei pidanud kokkulepe vett
• Maakondade koostöö oli puudulik
• Kaitse oli mõeldud lühiajaliste rünnakute tagasilöömiseks, mitte pikaks sõjaks
• Sakslaste relvastus oli palju parem kui eestlastel
• Eestlaste puudus ühtne riik, naabritega koostööd oli vähe

Üleminek muinasajast keskaega 

• Keskaeg Eestis algab kokkuleppeliselt
• 1227 muistse vabaduvõitluse lõpp
• Valjala kiriku ehitamine
• Keskaeg lõppeb 1558 – Liivi sõja algusega

Mõisted

• Vana-Liivimaa – Eesti ja Läti alad keskajal
• Eestimaa – Põhja-Eesti keskajal, Taani valdused Põhja-Eestis
• Liivimaa – Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal
• Muistse vabadusvõitluse järel jaotati Eesti ja Läti alad võõrvallutajate järel, tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad – maahärrad

Vana-Liivimaa riigid

• Riia peapiiskopkond (Riia)
• Tartu piiskopkond (Tartu)
• Saare-Lääne piiskopkond (Vana-Pärnu, Lihula, Haapsalu)
• Liivi orduriik (Riia, Võnnu, Viljandi) läänistas vähe
• Taani kuninga valdused (Tallinn) – Tallinna piiskopkond, Eestimaa hertsogkond – läänistas palju
• Kuramaa piiskopkond (Piltene)

Läänikorralduse kujunemine:

• Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus, maad on jagatud maahärrade ( senjööride ) poolt läänideks (feoodideks)
• Lääni omanik ( läänimees ) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees
• Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud).
• Osa läänimeestest oli ka eesti päritolu , endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid.

Võõrvõimude ja eestlaste suhted:

• Eesti ala vallutamise järel sõlmiti eestlastega lepingud.
• Lepped sõlmiti maakondade kaupa
• Lepete sisu võis maakonniti erineda ning sõltus sageli sellest, kui vihast vastupanu oli vallutajatele osutatud
• Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused
• Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid.

Eestlaste kohustused

• Kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang)
• Hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam)
• Kirikukümnis , millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse
• Preestri ülalpidamine
• Teotöö (e. mõisategu) – mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega)
• Vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma)
• Sõjalised kohustused . Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes.
• Osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne.

Talurahva õiguslik seisund

• Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda.

Kirikukihelkonnad

• Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist
• Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida
• Igasse kihelkonda ehitati kirik, tavaliselt keskpunkti, vana pühapaiga lähedale
• Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preester, kes pidas jumalateenistusi ning õpetas
• Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13. saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi

Linnade teke

• Ristisõja toetajateks olid saksa kaupmehed
• Sellega seoses tekkisid juba vallutuste käigus Liivimaale esimesed linnad
• Linnad kujunesid muistsetele kauplemis-kohtadele, teede sõlmpunktidesse, keskustesse
• Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus
• Riia (1201), Tallinn (1248), Vana-Pärnu (1251), Tartu (1262), Haapsalu (1279), Viljandi (1283), Paide (1291), Rakvere (1302), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345); Kuressaarel keskajal linnastaatust ei olnud

Jüriöö ülestõus

• Taani riigi võimu kahanedes muutus Eestimaa hertsogkonna valitsemine kuningale tülikaks
• Taani kuningas otsustas oma Eesti valgused Saksa ordule maha müüa
• Taani vasallid kartsid aga uue maaisanda all seniste vabaduste piiramist, nad proovisid üleminekut igati takistada
• Ka eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada
• Jüriöö ülestõusu. 1343 alustasid harjulased jüriööl (23. aprill) relvastatud mässu Põletati mõisaid ja kirkuid
• Tapeti sakslaseid
• Valiti 4 kuningat
• Edasi asuti piirama Tallinna, kus oli näha, et oma jõududest ei piisa, otsiti abi Rootsilt ja Venemaalt, mõlemad lubasid abi saata
• Saare-Lääne piiskopkonna aladel alustati samuti ülestõusuga, millele ei suudetud vastu seista, abipalvega pöörduti Saksa ordu poole </li></ul>
• Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma, eestlased tapeti relvakokkupõrke tagajärjel
• Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning rünnak päädis harjulaste maleva hävitamisega
• 1343 juulis toimus ülestõus ka Saaremaal, kus piirati keskset Pöide linnust ning hävitati see
• Alles Preisimaalt saadud abivägedega õnnestus ordul Mandri-Eesti 1343a lõpuks alistada, saarlased aga kahe sõjakäiguga 1344 ja 1345; karistuseks pidid saarlased ehitama Maasilinnuse </li></ul>
• Seoses ülestõusuga oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks
• Ametlikult toimus see 1346.a, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile
• Ülestõusus osalesid mereäärsed maakonnad, kes olid seni säilitanud suuremad õigused
• Ülestõusuga hävitati ka seega Eesti poliitiline eliit ning vastupanu oli raugenud pikaks ajaks
• Lõhe eestlaste ja võõrvõimu vahel süvenes