I Lause lõpumärgid

Lausetega anname edasi oma tundeid ja soove, esitame küsimusi, keelame ja palume.

 

Jutustava lause lõppu käib punkt.

Homme hakkab kool.

Eile käisime õues.

 

Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk.

Ära mängi lolli!

Tule tuppa!

 

Küsilause lõppu pannakse küsimärk.

Mitu tundi sul on?

Kas sa tuleksid minuga kinno?

 

 

II Lauseliikmed 

Öeldis väljendab tegevust ja see on lause tähtsaim osa. (Öeldis on igas lauses!)

Alus väljendab tegijat.

Sihitis väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud.

Määrus väljendab aega, kohta, viisi vms.

Täna hommikul	sõin	ma	putru	väga kiiresti.
millal?	mida tegin?	kes?	mida?	kuidas?
Määrus	Öeldis	Alus	Sihitis	Määrus

 

Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks.

Hiigelsuur põder                             Minu raamat                         Toa nurk

 

 

III Lause liigid

Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega.

Päike särab taevas.

 

Üks lihtlause liike on koondlause. Koondlauses on loetelu. See tähendab, et lauses on mitu samale küsimusele vastavat sõna järjestikku.

Mul on kodus kommi (mida?), šokolaadi (mida?), küpsist (mida?) ja torti (mida?).

 

Kui lauses on vähemalt kaks öeldist, siis on tegu liitlausega.

Päike särab taevas ja linnud laulavad.

 

Liitlause osad eraldatakse komadega või sidesõnadega.

Täna on külm. Panen mantli selga. →  Täna on külm ning ma panen mantli selga. Täna on külm, panen mantli selga. 

 

 

IV Otsekõne

 Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega.

OTSEKÕNE SKEEMID

• Saatelause: „Otsekõne.!?“
  Ema hõikas: „Tule tuppa!“
• „Otsekõne,!?“ saatelause.
  „Mulle meeldib see,“ lausus Kati.
• „Otsekõne,!?“ saatelause, „otsekõne.“
  „Täna,“ lausus ema, „sööme õhtusöögiks pitsat.“

Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, kelle või mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga.

„Ema, aita mind!“                             „Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!“

 

 

V Sõnaliigid

Laused koosnevad sõnadest. Sõnu liigitatakse selle järgi, mida nad lauses teevad ehk mis funktsioon neil lauses on.

Sõnaliik	Funktsioon	Küsimus	Näide
Nimisõnad	tähistavad asju, olendeid jne	mis? kes?	koer, kapp
Omadussõnad	iseloomustavad asju olendeid jne	missugune?	ilus, punane
Arvsõnad	näitavad hulka	mitu? mitmes?	kolm, kuues
Asesõnad	asendavad nimi-, omadus- ja arvsõnu	mis? kes? mitu? (jne)	meie, see, selline, mitu
Tegusõnad	väljendavad tegevust	mida tegema? (jne)	sööma, joome
Määrsõnad	näitavad aega, kohta jne	kus? kuidas? miks?	eile, seal
Kaassõnad	on koos teiste sõnadega	—	üle (tee), (seal) pool
Sidesõnad	seovad sõnu, lauseid	—	et, ning, ja, aga
Hüüdsõnad	annavad edasi hüüatust	—	ai, hurraa, appi

 

 

VI Koma sidesõna ees

Tavaliselt ei käi koma nende sidesõnade ette: ja, ning, ega, ehk, või, (nii … ) kui ka.

Komaga sidesõnad on et, sest, aga, kuid, vaid.

 

Sidesõnade kui ja nagu ette käib koma siis, kui sidesõna ühendab liitlause osi. Kui liitlause algab sõnaga kui, tuleb koma lisada lause keskele tegusõna ette.

Hakkan oma lemmiksaadet vaatama, kui koolist koju jõuan. 

Kui koolist koju jõuan, hakkan oma lemmiksaadet vaatama. 

Mulle tundub, nagu oleks ma siin varem olnud. 

 

Kui sõna kui või nagu kasutatakse lihtlauses, ei panda nende ette koma.

Ma jooksen sama kiiresti kui mu sõber.

Talle meeldib rohkem teater kui kino.

Ta oleks nagu tonti näinud.

Mari on arukas nagu tema vanem õdegi.

 

Seda, mis sidesõnade ette tavaliselt koma paneme, on lihtne meelde jätta väikese salmikesega.

Et, sest, kuid, vaid, aga –

seisavad koma taga.

Ja, ning, ehk, ega, või –

ette koma ei käi.

 

 

VII Suur ja väike täht

 Lauset alustatakse suure tähega.

Kõik nimed kirjutatakse suure tähega. Nimi on riikidel, asutustel, organisatsioonidel ja ajalehtedel-ajakirjadel. 

Ants Antson, Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, kommivabrik Kalev, ajakiri Hea Laps, ajakiri Pere ja Kodu, ajaleht Õhtuleht, ajaleht Õpetajate Leht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas

 

Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimetused.

esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslane, eesti keel, lõuna, geograafia

 

VIII Käändsõnad

Omadus-, nimi-, ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad muutuda 14 erinevas käändes (eesti keeles on kasutusel 14 käänet). Iga käände kohta saab esitada küsimuse.

 

Kääne	Küsimus	Näide
1. Nimetav	kes? mis?	põõsas
2. Omastav	kelle? mille?	põõsa
3. Osastav	keda? mida?	põõsast
4. Sisseütlev	kellesse? millesse?	põõsasse
5. Seesütlev	kelles? milles?	põõsas
6. Seestütlev	kellest? millest?	põõsast
7. Alaleütlev	kellele? millele?	põõsale
8. Alalütlev	kellel? millel?	põõsal
9. Alaltütlev	kellelt? millelt?	põõsalt
10. Saav	kelleks? milleks?	põõsaks
11. Rajav	kelleni? milleni?	põõsani
12. Olev	kellena? millena?	põõsana
13. Ilmaütlev	kelleta? milleta?	põõsata
14. Kaasaütlev	kellega? millega?	põõsaga

 

 

IX Pöördsõnad

 Tegusõnad pöörduvad. Pöördeid on ainsuses kolm ja mitmuses kolm, kokku kuus.

Ainsus		Mitmus
1. pööre	Mina laulan.	1. pööre	Meie laulame.
2. pööre	Sina laulad.	2. pööre	Teie laulate.
3. pööre	Tema laulab,	3. pööre	Nemad laulavad.

 

X Lihtminevik, täisminevik, enneminevik

Eesti keele kindlas kõneviisis on kolm minevikuaega: lihtminevik (midagi tehti), täisminevik (midagi on tehtud) ja enneminevik (midagi oli tehtud).

Lihtminevik	Täisminevik	Enneminevik
Ma magasin.	Ma olen maganud.	Ma olin maganud.
Sa magasid.	Sa oled maganud.	Sa olid maganud.
Ta magas.	Ta on maganud.	Ta oli maganud.
Me magasime.	Me oleme maganud.	Me olime maganud.
Te magasite.	Te olete maganud.	Te olite maganud.
Nad magasid.	Nad on maganud.	Nad olid maganud.

 

XI Umbisikuline tegevus 

Kui tegija ehk see, kes tegevust tegi, ei ole teada või ei taheta tegijat öelda, siis kasutatakse umbisikulist tegumoodi. Umbisikulist tegumoodi saab väljendada nii olevikus kui ka minevikus.

Olevik	Lihtminevik	Täisminevik	Enneminevik
Jutustatakse	Jutustati	On jutustatud	Oli jutustatud

 

XII Liitsõnad ning kokku- ja lahkukirjutamine

Liitsõna on mitmest sõnaosast koosnev sõna.

Liitsõna koosneb põhisõnast ja täiendsõnast. Täiendsõna on liitsõna esimene sõnaosa, põhisõna viimane sõnaosa. Täiendsõna täpsustab põhisõna: maastikuauto, veoauto, sõidutee, elektrirong, bussiparkla.

Vahel tekib sõnade liitmisel uus mõiste, millel on ka uus, pisut teine tähendus, näiteks lapsepõlv, kolmnurk, lumikelluke, suunamudija.

 

Nimisõna kirjutatakse teisest nimisõnast lahku, kui see näitab kuuluvust. Kui sõna väljendab liiki või laadi, siis kokku. Võrdle:

Kuuluvus (kelle oma?)	Liik või laad (mis?)
venna raamat	juturaamat
isa tass	piimatass
Mari pall	jalgpall

Kui nimisõna ees on omadus-, ase- või arvsõna, siis kirjutatakse need lahku, näiteks punane kool, ilus ilm, see laps, kolm kommi. 

 

Allikas: Getter Paberits, 2005. Referaat „Eesti keele reeglid“ veebilehelt Miksike.