See teema jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas uurime, mis on üksliikmed, mida tähendab üksliikmete normaalkujule viimine, kuidas üksliikmeid koondada, ning kasutades astendamise omadusi, õpime, kuidas üksliikmeid korrutada ja jagada. Teine osa keskendub hulkliikmetele ning kuidas hulkliikmetega erinevaid tehteid teha. Tuletame ka hulkliikmete korrutamise abivalemid, mis on kasulikud hulkliikmete korrutamisel ja tegurdamisel, ning viimaks uurime põhilisi tegurdamise võtteid.

Teadmisi aitavad kinnistada automaatkontrolliga juhuslikult genereeritavad ülesanded.

Järgmisteks ampsudeks sobib võtta „Hariliku murru kordamine“ ja „Algebralised murrud“.