Ringjoon ja ring. Põhimõisted
Ringjooneks nimetatakse tasandi selliste punktide hulka, mis asuvad võrdsel kaugusel ühest kindlast punktist, näiteks punktist O.
Seda punkti O nimetame ringjoone keskpunktiks.
Ringjoone punktide kaugust ringjoone keskpunktist nimetatakse ringjoone raadiuseks. Ringjoone raadiust tähistatakse tähega r.
Ringjoone kaht punkti ühendavat lõiku nimetatakse ringjoone kõõluks. Järgneval joonisel on ringjoone kõõludeks lõigud AB ja CD.
Ringjoone kõõlu, mis läbib ringjoone keskpunkti, nimetatakse ringjoone diameetriks ehk läbimõõduks. Ringjoone diameetrit tähistatakse tähega d.
Diameeter on ringjoone kõige pikem kõõl. Ringjoone diameeter on 2 korda pikem ringjoone raadiusest: \(d = 2r\).
Ringjoone osa kahe punkti vahel koos punktidega nimetatakse ringjoone kaareks. Punkte nimetatakse kaare otspunktideks. Kaart otspunktidega A ja B tähistatakse nii: \( \overparen{AB} \).
Järgneval joonisel on punktid A ja B kahe kaare otspunktideks. Täpsustamiseks, kummast kaarest on jutt, lisatakse kaare mingi punkt.
Näiteks sellel joonisel on kaared \( \overparen{ACB} \) ja \( \overparen{ADB} \).
Ringi moodustab ringjoone sees olev tasandi osa koos ringjoonega.
Ringjoone raadius ja diameeter on samal ajal ka ringi raadius ja diameeter.
