Täishäälikud saab pikkuse põhjal jaotada kolmeks:

• lühikesed häälikud – märgime kirjas ühe tähega;
• pikad häälikud – märgime kirjas kahe tähega;
• ülipikad häälikud – märgime kirjas kahe tähega.

Mis jäi meelde?

Kõik tähed jagunevad kahte suurde rühma: täishäälikud ja kaashäälikud.
Täishäälikud on a, e, i, o, u, õ, ö, ä, ü.

Eesti häälikud võib pikkuse järgi jaotada kolmeks:

• lühikesed häälikud;
• pikad häälikud;
• ülipikad häälikud.

Lühikest täishäälikut märgime kirjas ühe tähega, näiteks kala, meri, süda, karu, jänes.

Pikka täishäälikut märgime kirjas kahe tähega, näiteks maasikad, käärid, põõsad.

Ülipikka täishäälikut märgime kirjas samuti kahe tähega, näiteks kool, sool, paat, hiir.

Pikal ja ülipikal täishäälikul saad vahet teha hääldamise abil.

Häälikupikkuse määramine on oluline, sest osadel sõnadel muutub koos täishääliku pikkusega ka tähendus. Toome mõned näited.

valad – vaalad
„Kas sa valad mulle piima?“ „Vaalad on suured vees elavad imetajad.“

lamas – lammas
„Koer lamas ukse ees.“ „Lammas sõi heinamaal.“

kuri – kuuri
„Naabrite kass Miisu võib vahel olla väga kuri.“ „Vanaema viis puud kuuri.“