Kaardi tegemine

Asulakaart tehakse foto järgi. Fotolt on näha maastik sellisena nagu ta tegelikkuses on, kuid tihti on seal ka ebavajalikku infot. Kõige tavalisemad on maapinnalt tehtud fotod, kuid pildid suurematest aladest on tehtud kuskilt kõrgemalt. Kõige parema foto maapinnast saab lennukile kinnitatud spetsiaalse kaameraga otse ülevalt alla. Selliseid fotosid nimetatakse aerofotodeks ning nende järgi tehaksegi kaardid.

Kaardil kujutatakse maapinda pealtvaates ning näha on, kuidas kohad üksteise suhtes paiknevad ning kui kaugele üksteisest jäävad. Plaaniks nimetatakse hästi täpset kaarti, mis on tehtud maja, hoovi, küla või linna kohta. Erinevalt fotodest on kaardile kantud ka tänavate nimed ja majanumbrid. Kaardile kantakse tähtsamad objektid joonte, punktide või väikeste piltidena.

Aerofoto Tallinnast

Tallinna vanalinna kaart

Kodukohakaart

Eesti kohta on koostatud väga täpseid kaarte, millest mõned on väikeste ja mõned suuremate alade kohta. Ka linnaplaanid on väga täpsed ning turistikaartidele on kantud ka kõik vaatamisväärsused.

Narva turismikaart

Eesti halduskaart

Eesti jaguneb 15 maakonnaks, mis omakorda jagunevad peaaegu kahesajaks vallaks. Riigi jaotamist on vaja riigi juhtimiseks ehk halduse korraldamiseks. Kuigi igas maakonnas on mitu linna, on kõige tähtsam maakonnakeskus, kus asub maavalitsus, mis korraldab maakondade elu. Linnavalitsust juhib linnapea ja valdade elu korraldavad vallavalitsused vallavanema juhtimisel.  Eesti halduskaardil on maakonnad erineva tooniga ning kaardile on märgitu ka kõik 47 linna.

Eesti halduskaart

HARJUTUS

Eesti maakonnakeskused

MÄNG

Eesti maakonnad

Arvandmed

Kaardid tehakse mõõtmistulemuste alusel ning kaarte täiendavad mõõtmise käigus kogutud andmete põhjal tehtud diagrammid. Paberkaartidel on nad paigutatud kaardi peale või kõrvale, arvutikaardis on nad peidetud erinevatele kihtidele. Diagrammide liigid on tulp-, joon- ja sektordiagramm.

Tulpdiagramm

Sektordiagramm

Joondiagramm