Aldehüüdid on ühendid, mis sisaldavad ahela otsas karbonüülset hapnikku (hapnikku, mis on süsinikuga seotud kaksiksidemega). Aldehüüdide tunnusrühm näeb välja järgmine:

Aldehüüdide nimetamine on sarnane alkoholide omale, aldehüüdi nimetuse tunnuslõpp on –aal. Näiteks ühendi CH₃CHO nimetus on etanaal.

Aldehüüdide omadused

Aldehüüdide keemistemperatuurid on tunduvalt madalamad võrreldes alkoholidega, kuna aldehüüdis olev hapnik ei suuda vesiniksidemeid moodustada. Kuna aldehüüdid vesiniksidet ei moodusta, siis ei lahustu aldehüüdid ka vees.

Aldehüüdide keemilistest omadustest on kõige tähtsamad tema redoksprotsessid. Aldehüüde on võimalik saada alkoholide oksüdeerumisel ning aldehüüdid ise oksüdeeruvad karboksüülhapeteks. Samad reaktsioonid võivad toimuda ka vastupidiselt, karboksüülhapped redutseeruvad aldehüüdideks ning aldehüüdid redutseeruvad alkoholideks.

Aldehüüdide esindajad

Metanaal (HCHO) ehk formaldehüüd on terava lõhnaga mürgine gaas, mis vees lahustub hästi. Metanaali vesilahust nimetatakse formaliiniks, mida kasutatakse desinfitseeriva vahendina ning milles hoitakse anatoomilisi preparaate.

Formaldehüüdis säilitatav kaheksajalg

Bensaldehüüd (C₆H₅CHO) on meeldiva mõrumandli lõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena. Samuti leiab ta palju kasutust orgaanilises sünteesis.

Lisainfo