Küllastunud lahuseks nimetatakse lahust, milles on lahustunud maksimaalne kogus lahustunud ainet, mis nendes tingimustes üldse lahustuda saab. Kui ainet saaks veel lahustuda, on tegemist küllastumata lahusega. Aine lahustuvus näitab, kui palju on lahustunud ainet küllastunud lahuses ja seda väljendatakse lahustunud aine massina (grammides) 100g lahusti (vee) kohta küllastunud lahuses.

Ainete lahustuvuse ligikaudseks võrdlemiseks jaotatakse ained:

1. Hästilahustuvad- lahustuvus üle 1g/100g vees (nt. Alused, paljud happed ja soolad jt.)
2. Vähelahustuvad- lahustuvus 0,1-1 g/100g vees (nt.Ca(OH)₂ jt)
3. Praktiliselt mittelahustuvad- lahustuvus alla 0,1g/100g vees( nt.FeS, BaSO₄, Al(OH)_4, CaCO₃jt).

Gaaside lahustuvust vees iseloomustab sagedamini 100g vees lahustunud gaasi ruumala normaalrõhul(cm³ või milliliitrites). Hästi lahustuvad vees tugevalt hüdraatuvate molekulidega HCl ja ammoniaak. Halvasti lahustuvad mittepolaarsete molekulidega gaasid O₂, N₂ , H₂ ning väärisgaasid.

Lahustuvuse tabel.

Video. Süsinikdioksiidi lahustumine vees.