Ainete lahustumisel vedelikes (peamiselt vees) toimub aineosakeste seostumine vedeliku (vee) osakestega. Kuna peamiseks lahustiks, mida lahuste valmistamisel kasutatakse on vesi, siis on kõik näited ja seletused toodud vee põhjal.

Soolade, hapete või aluste lahustumisel vees toimub  nende ainete lagunemine ioonideks. Seda protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Aine (näiteks NaCl) laguneb vees Na⁺ ja Cl^– ioonideks. Aine lagunemine toimub seetõttu, et vee molekulid tungivad soola kristallvõresse ning lagundavad kristallvõre. Lahusesse läinud ioonid on seostunud (ümbritsetud) vee molekulidega. Seda nähtust, kus vee molekulid seostuvad aine osakestega nimetatakse hüdraatumiseks ning tekkinud ioone hüdraatunud ioonideks.

Hüdraatunud naatriumi ioon

Happed lagunevad samamoodi ioonideks nagu soolad ning tekkinud ioonid on samuti ümbritsetud vee molekulidega. Lahusesse läinud vesinikioon (H⁺) vesilahuses üksikult ei esine, vaid ta on alati seostunud ühe vee molekuliga ning lahuses esineb ta H₃O⁺ iooninda – hüdrooniumioonina. Võrrandites me kirjutame siiski vesinikiooni lihtsuse mõttes H⁺.

VIDEOD:

Lahused (ing)

Lisainfo