Elektronvalem: Co:+27| 2)8)15)2)
Aatommass: 58,9332

Koobalt

Looduses keskmiselt levinud element. Tuntud üle 30 koobalti mineraali, millest tähtsamad on karoliit, linneiit ja kobaltiin. Hõbevalge kollakasroosa läikega plastne ja kõva magnetiliste omadustega rauatriaadi kuuluv metall, mille tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1495 C. Leidub ühendites koos väävli ja arseeniga. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59.

Toatemperatuuril on õhus püsiv, kõrgemal temperatuuril kattub oksiidikihiga. Ei reageeri vee, leeliste ega karboksüülhapetega. Reageerib lahjendatud mineraalhapetega. HF-s ja kuningvees lahustub, kontsentreeritud lämmastikhappes passiveerub.

Tähtsamad ühendid on mitmesugused oksiidid, soolad, hüdroksiid ja karbonüülid.

Koobaltit kasutatakse sulamites ja tema radioisotoop leiab kasutust vähktõve ravis. Koobaltit ja tema ühendeid kasutatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani ja keraamiliste esemete tootmisel. Koobaltiühendeid lisatakse värvidele ja lakkidele. Koobalt on seotud paljude organismi protsessidega, näiteksvereloomega DNA sünteesiga, immuunsüsteemiga ja ensüümide aktiveerimisega.

Lingid:

• Cobalt
• Cobalt2
• The High Human Cost of Cobalt Mining