Elektronvalem: Fe:+26| 2)8)14)2)
Aatommass: 55,847

Rauda leidub punastes verelibledes

Pehme hallikasvalge plastiline ja magnetiline siirdemetall, mis looduslikult esineb vaid ühenditena. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides. Rauda leidub Kuu pinnases ja teistel planeetidel. Levimuselt on raud maakoores neljandal kohal. Tähtsamad rauamaagid on magnetiit ehk magnetrauamaak , limoniit, sideriit ja hematiit ehk raud(III)oksiid. Raua tihedus on 7,9 g/cm³
ja sulamistemperatuur on 1540 C. Looduslik raud koosneb neljast isotoobist massiarvudega 54, 56, 57, 58.

Raud reageerib õhuniiskusega moodustades rooste. Rauapuru põleb õhus ja reageerib lahjendatud hapetega. Kõrgtemperatuuril reageerib veeauruga. Reageerib ka hapetega. Sulas olekus reageerib piiramatult lihtainetega.

Tähtsamad rauaühendid on mitmesugused oksiidid, raud(III)hüdroksiid, raud(II)sulfaat, raudvesinikkarbonaat, raudtrikloriid.
Tähtsamad rauasulamid on eriterased ehk legeerterased, mis sisaldavad mangaani, kroomi, niklit, volframit jt metalle.

Rauaühenditel on tähtis roll elusorganismide eluprotsessides. Veres sisalduv hapnikku transportiv hemoglobiin näiteks sisaldab rauda ja raud on vajalik ka vereloomeks.

Lingid:

• Iron
• Iron2