Elektronvalem: Si:+14| 2)8)4)
Aatommass: 28,0855

Räni kristallstruktuur

Levikult teine element maakoores. Lihtainena ei leidu looduses, tema peamised esinemisvormid on mitmesugused silikaadid kivimites ja savides ning ränidioksiid liiva põhikomponendina. Lihtainena on tume-hõbehall kõva habras aine, mis on suhteliselt väikse tihedusega, tavatingimustes passiivne (toatemperatuuril reageerib vaid fluoriga). Ta on pooljuht.

Vesinikuga ei reageeri ja räni vesinikuühendeid saadakse kaudselt. Hapete suhtes väga vastupidav v.a. HF. Leelistega reageerib kergesti. Kõrgemal temperatuuril põleb ja reageerib mitmete mittemetallide ning enamiku metallidega. Oluline ühend on ränikarbiid SiC ehk ränikarbiid ehk karborund. Ränidioksiid on levinuim aine looduses. Ta esineb paljude kristallvormidena, millest olulisem on kvarts. Olulisemad räniühendid on veel räni(IV)oksiid, silikaadid, silikoonid. Ränile on iseloomulik moodustada polümeerahelaid, milles vahelduvad räni ja hapniku aatomid.

Lingid:

• Silicon
• Silicon2